Kus käisid praktikal?
Käisin praktikal Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistuses.
Kuidas leidsid praktikakoha?
Seoses ainega geoinformaatika II pidime kõik käima tutvumas ühe geoinformaatikaga tegeleva ettevõttega ning seejärel seda tutvustama teistele. Kuna nägin enda tulevikku ette Tallinnas ja linnaplaneerimine oli mulle õpingute jooksul alati imponeerinud, siis Tallinna linnaplaneerimise amet tundus koheselt ihaldusväärne koht. Leppisin kokku vestluse ameti juhataja Ivari Rannamaga ning uurisin jooksvalt ka suvepraktika võimaluste kohta. Kuigi soovitati ametlikke praktikakohtade konkurseid jälgida, siis ma ei jäänud neid ootama, vaid tuletasin ennast ise meilitsi aprilli kuus meelde, millest kogu läbirääkimine ja praktikaplaani koostamine algas.
Kas soovitad seda asutust ka teistele?
Jah soovitan soojalt. Leian, et praktikakoht andis piisavalt iseseisvust ning ka tuge, et esimene erialane töökogemus oleks reaalseid väljakutseid pakkuv, kuid samas ka motiveeriv ja innustav. Lisaks ametlikule juhendajale (osakonna juhendaja), oli mul toeks ka paar geoinformaatikut, kellega võisin iga kell kontakteeruda läbi Teamsi või kontoris otse ning kes lahkelt abistasid. Praktika juhendajaga oli korra nädalas kokkusaamine, kus ta tutvustas mulle nädala tööülesandeid ning andis juhtnööre.
Kas praktika oli tasustatud või tasustamata?
Nii nagu enamikes riigiasutustes oli praktika tasustamata.
Kui kaua praktika kestis?
Kokku 2 kuud. Algselt pidin olema juunis 3…4 nädalat, kuid kuna tööd jagus ja kogemus oli nii posiiivne, siis leppisime kokku, et olen augusti lõpuni.
Millised ootused sul praktikale minnes olid ja mil määral need täitusid?
Eelkõige ootasin praktikalt ülevaadet, millega geoinformaatikud praktikas linnaplaneerimisse panustavad ning mis on erinevate andmebaaside, programmide, visualiseerimise ning andmeanalüüsi tasakaal kogu tööprotsessis. Tööalaselt lootsin, et saan tutvuda ArcGIS PRO’ga, veebikaartide ja kaardirakendustega. Lisaks ootasin mentorlust ning juhendamist, kuna eelnev geoinformaatika töökogemus puudus. Kõik eelnimetatud ootused täitusid ning pettuma ei pidanud milleski.
Mida praktikakogemus sinus kõige rohkem arendas?
Iseseisvalt programmidega toimimist ning ruumianalüüside tegemist.
Kas ja kuidas koolis õpitud teadmised ning oskused aitasid kaasa praktikaülesannete täitmisele?
ArcMap’i oskused aitasid igati. Töös kasutasin enamjaolt ArcGIS PRO’d, millele on üpris lihtne ja loogiline ümber häälestuda kui on ArcMap’i taust.
Mis ülesandeid praktikal täitma pidid?
Tööülesandeid oli mitmeid. Esiteks pidin tegema Tallinna detailplaneeringute kattumiste analüüsi ning selle baasil koostama tulemusi kajastava dashboardi. Teiseks tööks oli Tallinna veebikaardi kihtide uuendamine. Kolmandaks Tallinna planeeringute registrisse detailplaneeringute failide sisestamine. Viimaseks tööks jäi realiseerimata detailplaneeringute hooneosade visualiseerimine Tallinna linna 3D mudeli jaoks.
Räägi kõige põnevamast juhtumist, mis praktikal olles juhtus?
Nagu eelnevalt mainitud, siis olin ainus, kes ei saanud võrgupiirangute tõttu teha kodukontorit, mistõttu olin tihti üksinda kontoris. Kuna töö oli põnev, siis unustasin ennast tihti veidi kauemaks kontorisse. Üks õhtu jäin kontorisse kella 21.30’ni, mil tõmbasin hajameelselt enda toa ukse väljaspoolt lukku ning avastasin, et mul ei ole kaasas kiipi ning kogu maja ja korrustevahelised uksed peaksid teoreetiliselt automaatselt lukustatud olema alates kella 21.st. Sellele olukorrale järgnes kõne majahaldajale, kes ei saanud turvat kätte ja kes kuskil toidupoe järjekorras mulle läbi telefoni hakkas dikteerima, kuidas sellest labürindist turvamehe ja välisukseni jõuda nii, et mul ei oleks vaja kiipi. Võib küll tunduda üsna elementaarne orienteerumine, kuid kogu tee osutus tõeliseks seikluseks läbi mitmete osakondade, mitme korruse ning umbes 15 ukse, mis asusid kõik omakorda mitmete teiste ukste kõrval, mis juhatasid omakorda valedesse labürindi otsadesse. Lõpuks jõudsin siiski turvani, kes imestas isegi, et jõudsin ilma kiibita nii kaugele. Juba ainuüksi selle labürindi pärast soovitaksin sinna praktikale minna.
Mis tegevused olid kõige igavamad?
Kuna minu praktika aja sisse jäi mu mõlema juhendaja puhkused, siis pandi mind selleks ajaks Tallinna planeeringute registrisse planeeringu kettaga üleantud faile sisse kandma. Seega sisuliselt veetsin ma nädal aega aastas 2000 sobrades lõpututes CD’de kastides ning laadides vanu planeeringute eskiise, jooniseid ja dokumente kettalt arvutisse ning planeeringute registrisse. Kuigi pean tunnistama, et isegi selle mõtlesin ma endale kohati huvitavaks, sest erinevate planeeringute menetlusprotsessides kondamine andis parema mõistmise planeerimise etappidest kui ülikoolis läbitud teoreetilised inimgeograafia ained, kus planeerimisprotsesse käsitleti.
Mida soovitaksid praktikale kandideerijale?
Ära oota mingit märki, kutset või kedagi, kes peaks sind praktikale kutsuma, vaid lihtsalt otsi koht, kuhu sa tahad minna ning kirjuta kiri… kaks.. kolm.. . (Okei kolm on vast liialdus). Isegi kui ei ole kohta, siis see tekitatakse kui kandideerijas nähakse motivatsiooni ja kirge töö suhtes.