Lääne regiooni kongress Saksamaal

Üle kahe aasta toimus jälle esimene suur EGEA Euroopa üritus, milleks oli lääne regiooni kongress ehk WRC 22 (Western Regional Congress 2022).


WRC osalejad ja korraldajad viimasel päeval Dammes.

EGEA-Tartut olid esindamas Agnes ja Marie Johanna. Kongress toimus Lääne-Saksamaal väikeses Damme linnas, mis asub looduskaunis kohas, kus pinnavorme on kujundanud liustike tegevus. Praegu on piirkonnas palju põllumajandust ja ka kaevandusi. Piirkonnast inspireeritult oli kongressi teemaks “Sustainable opportunities of shaping anthropogenic influences”. Sellest tulenevalt sai osaleda kongressil erinevates töötubades ja ekskursioonidel, mis olid seotud jätkusuutlikusega, inimtekkeliste mõjude leevendamisega ja nende teemade toomist nii tavakodanike kui ka õpilasteni. Nii sai osaleda aeglase liikumise (slow mobility), taastuvenergia projektide kaasava planeerimise, jätkusuutliku arengu õpetamise, Saksamaa lihatööstuse tuleviku, vegetatsiooni geograafia töötoas kui ka õppida ise ehitama käepärastest vahenditest tuulikuid. Ekskursioonidel sai lähemalt tutvuda jätkusuutliku linnaplaneerimisega, külastada tuuleenergia muuseumi, käia tutvumas biogaasi tootvate ettevõtetega ja näha sealse piirkonna kvartsiidi kaevandusi.

Marie viis läbi töötuba jätkusuutliku arengu õpetamisest koolides. Tema kaasjuhendajaks oli Praha EGEAst bioloogia ja geograafia õpetaja Marek. Töötoa lõpuks said osalejad valmis case study-põhiste tunnikavadega, mida Marie ka oma gümnaasiumis õpilaste peal katsetama hakkab. Kokku tehti kolm põhjalikku tunni- ja teemakava, mille teemad olid järgmised: Vihmametsade raie, jalgrattateede võrgu analüüsimine kahe Euroopa linna põhjal ning “Vaesus – relatiivne ja absoluutne”.


Töötoas välja töötatud tunnikava.

Marek ja Marie oma töötoas osalenutega.

Samuti käis Marie ekskursioonil kvartsiidikaevanduses ning tõi kaasa hulgaliselt süsinikurikast kilti, mille sees on Karboni ajastu taimejäljendid.

Taimede jäljendid süsinikurikkas kildis.

Agnes osales kaasava planeerimise töötoas, kus analüüsisime erinevaid tõsielulisi juhtumeid nii tuule- kui ka päikeseparkide planeerimisest. Analüüsisime valitud projektide sobivust ja hindasime, kui hästi oli projektidesse kaastatud kohalik elanikkond ning mida saaks teha, et kaasamine oleks veelgi parem. Lisaks proovisime projekti käigus tekkinud probleemidele leida lahendusi. Peale mitmete projektidega tutvumist toimus töötoas ka rollimäng, kus kõik osalejad said kehastuda üheks planeerimise protsessist osavõtjaks ning viisime läbi tõetruu arutelu, et näha lähemalt, millised probleemid võivad tekkida nii kodanikel, planeerijatel kui ka ametnikel. 

Ekskursioonil käis Agnes aga Osnabrückis, kus tutvustati Euroopa Liidu Green deali, Osnabrücki ülikooli ja linna. Tutvusime erinevatest ajastustest pärit eriilmeliste linnaosadega ja kuulsime huvitavaid lugusid ajaloost. Näiteks nägime kirikutagust suure kivimüüriga eraldatud kohta, kust pidid jumalateenistusi kuulama haiged inimesed, ja nägime teed, mida mööda toodi  keskajal linna keskväljakult nõiad jõeni, kuhu nad uputati. Osnabrückist voolab läbi Hase jõgi, mis tähendab saksa keeles Jänese jõge, aga tegelikkuses pärineb nimi vanast saksa keelest, kus see tähistas jõe hägust ja hallikat värvi.

Osnabrücki ekskursiooni grupp raekoja ees.

Lisaks, nagu kongressidele omane, toimus sealse regiooni koosolek (Regional Meeting) ja EGEA Fair, kus sai tutvuda erinevate EGEA projektide ja töörühmadega. End tutvustasid ka kõik lääne regiooni EGEA entityd, mis andis hea võimaluse tutvuda uute linnadega ja leida potentsiaalseid vahetuspartnereid. Loomulikult ei puudunud ka kõigi osalenud maade kultuure tutvustav Cultural Fair, kus sai tutvuda kõigile riikidele kõige iseloomulikumate maitsetega. Õhtud olid sisustatud vahvate temaatiliste pidudega, lauamängude ja teiste Euroopa geograafidega tutvumisega.

Kongressil oli viis päeva väga huvitav programm, sai tutvuda paljude uute inimestega üle kogu Euroopa ja nautida Saksamaad. Kuid sellest kõigest jäi meile veel väheks ja peale kongressi otsustasime Mariega vaadata üle ka Bremeni linna koos sealsete moosekantidega ning Hamburgi ja Berliini.

 

Bremeni moosekantidega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hamburgi botaanikaaias peale kongressi.

Vahvaid meenutusi 2021. aasta sügisest

Vana-aasta õhtul on ikka tavaks aeg maha võtta ja aastale tagasi vaadata. EGEA-Tartul on sügise jooksul nii palju tegemisi olnud, kuid neist blogimine on jäänud pigem soiku. Olgu meie vahvamad üritused siis just nüüd kokku võetud. Mõnusat lugemist!

Sügis algab alati uute tutvustega

Nagu igal aastal, on EGEA hooaja esimene üritus tutvumisõhtu. Uute ja vanade nägudega kohtusime korp! Fraternitas Tartuensise ruumides. Mängisime tutvumismänge, sõime hääd-paremat snäkki ja kuulasime EGEAt tutvustavat ettekannet. Olime küll veidi murelikud, kui kauaks seda kokku saamise rõõmu sel aastal jätkub, kuid nüüd võib juba kergema südamega olla, sest seni on isegi üle ootuste hästi läinud ja EGEA traditsioonid saavad edasi kesta.

Rõõmsad egealased uut hooaega alustamas

Teadus toidab

Teaduse populariseerimine sai sügisese hoo sisse Teadlaste öö siseorienteerumisega meie armsas Vanemuise 46 õppehoones. Selle aasta teemaks oli “Teadus toidab”, mis tõi meie majja kalakokad, putukad ja palju muud põnevat. Ühendades erinevaid tegevusi Loodusmuuseumis ning lisades omalt poolt mõned ülesanded, panime kokku väikese “töötubade külastamise mängu”. Kõik külastajad said näppu majaplaani, mille järgi teaduse ja toidu ühisosa avastama minna. Geograafidena panime lapsed ja nende vanemad ära arvama, mis taimed kasvavad satelliidipildil, milline on eri toiduainete jalajälg ning kust maalt üks või teine kuulus roog pärit on.

Šnitsel küll… aga kus see Austria veel oli?

Vaated Plasku katuselt

Aasta esimene tööpõld viis pundi huvilisi Plasku eelviimasele korrusele, kus pesitseb ettevõte Positium. Meid võeti seal hästi vastu. Esimese asjana jäi muidugi meelde vaade nende kontorist. Positiumi üks juhtidest, Erki Saluveer rääkis meile sellest, millega nad tegelevad ning vastas ka meie küsimustele. Siis rääkis meie liige Merli (kes ka seal töötab) rohkem erinevatest osakondadest ja nende ülesannetest. Lõpuks viidi meid ka Plasku katusele, kust oli väga hea vaade Tartu linnale.

Kunagine EGEA-Tartu president Erki rääkimas oma ettevõttest
Egealased Plasku katusel

Retk Soomaale

Oktoobri lõpus toimus Eesti Noorteühenduste Liidu poolt rahastatud projektüritus, mille peamiseks eesmärgiks oli, et geograafid saaksid lähemalt tutvuda regionaalplaneerimisega Soomaal. Teel Soomaale külastasime mitmeid Eesti väiksemaid ja suuremaid külasid, kuhu niisama võib-olla ei satukski, koos TÜ Geograafia osakonna kaasprofessori Taavi Paega arutasime nende kohtade kultuuri, mineviku ja võimaliku tuleviku üle.

Soomaal viis tuntud loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel meid räätsamatkale. Rabalaugaste vahel seigeldes õppisime nii rabade kuivendamis- ja taastamisprobleemide, loodusturismi kui ka rahvusparkide planeerimise kohta. Peale väsitavat matka suundusime ööbimispaika Särghaua õppekeskuses, kus toimusid seltsondlikud mängud ning saun.

Ürituse teisel päeval külastasime Viljandit ning kuulasime endise Halliste vallavanema ja ühiskonnateadlase Andres Rõigase kogemusi ning mõtteid seoses regionaalplaneerimisega. Saime aimu, kuidas on lood Euroopa Liidu toetustega, millised on suurimad väljakutsed nii praegu kui ka tulevikus ning mida üldse töö vallavalitsuses endast kujutab.

Kogu üritus oli meeleolukas ja lõbus, kinnitasime nii varem loengutes kuuldud mõtteid ning saime ka uusi ja väga praktilisi tarkusi.

Räätsadega rabas
Taavi Pae rääkimas kohaliku kogukonna tegevusest ja Lalsi kiriku renoveerimisest

Geograafianädala väljakutsed

Geograafianädala puhul, mis toimub iga aasta novembri kolmandal nädalal, korraldasime kaks suurt üritust: mälumängu ja seiklusmängu. Seiklusmäng kestis teisipäevast laupäevani ja pakkus väljakutseid nii korraldajatele kui osalejatele. Erinevalt tavalisest orienteerumisest, kus on kaart koos läbitavate punktidega, oli seiklusmängu ideeks anda punktide asukoha kohta hoopis erineval moel vihjeid. Igas punktis peitis end vihje järgmisele. Raja koostamise juures oli raske ja samas huvitav leida vihjeid, mis oleks jõukohased algajatele, aga pakuks pinget ka juba kogenenumatele. Osalejaid jagus ja raja lõppu jõudsid tervelt 20 tiimi.

18. novembril toimus esimene EGEA-Tartu korraldatud mälumäng (vähemasti üle pika-pika aja esimene, sest meil lihtsalt puuduvad andmed varasematest mängudest). Kui see tõik välja arvata, siis oli tegemist üsna tavalise mälumänguga. Kokku oli 20 küsimust, õigete vastuste eest jagati punkte ja parimad said auhinnad nagu ikka. Kuigi EGEA on pigem geograafe ühendav organisatsioon, siis kahjuks või õnneks ei olnud kõik küsimused geograafiaga seotud. Umbes 60 osalejaga mälumängu võib lugeda õnnestunuks ja loodetavasti saab sellest EGEA jaoks iga-aastane traditsioon. Nendele, kes ise kohale ei jõudnud, aga soovivad siiski vähemalt korra end mälumängurina tunda, siis proovige mõelda, millisel riigil võiks olla kõige rohkem saari.

Mälumäng toimus Vanemuise 46 ringauditooriumis

Suur tänu veel kord meie geograafianädala ürituste sponsoritele: Regio, Teaduskeskus AHHAA, ajakiri Eesti Loodus, National Geographic Eesti, Ronimisministeerium, Matkasport, TYPA keskus (ehk Trükimuuseum), Huggy, Tartu ülikooli pood ja koogipood Mandel.

Vahetus EGEA Zagrebiga

Novembris oli kaheksal EGEA-Tartu liikmel võimalus sõita Horvaatiasse külla EGEA-Zagrebile. Meile sai osaks väga soe vastuvõtt. Meie võõrustajad tutvustasid meile Zagrebi olulisemaid vaatamisväärsusi – saime sõita maailma kõige lühemal mägiraudteel, tutvusime Zagrebi katedraali, bastionikäikude, keskväljaku ja ajaloolise linnasüdamega. Võtsime ette ühepäevase autoreisi mägisesse Gorski piirkonda, kus nägime Põrguväravaid (tegemist on kanjoniga), mis on tekkinud laamade kokkupõrkel. Peale eestlaste jaoks närvikõdi pakkunud sõitu mägiteedel suundusime edasi ranniku poole, külastasime maagilist Rijekat. Linn asub nii mäe peal, rannikuäärsel madalikul kui ka nende vahele jääval nõlval. Meie tutvusime lähemalt kindlusega ja uudistasime Rijeka ülikooli hiljuti valminud linnakut. Muide, Horvaatias saavad tudengid käia ülikoolide läheduses tudengisööklates söömas suurte soodustustega. Näiteks praad koos eelroa ja joogiga maksab seal tudengile alla 2 euro. Päeva viimaseks sihtkohaks oli Opatija, mis on Horvaatia esimene kuurortlinn ja seal asub ka riigi vanim hotell.

Rijeka kindluses

Paari nädala pärast oli aeg horvaatlastel meile külla tulla. Paaril esimesel päeval tutvusime Tallinnaga ja teel Tartusse külastasime Muuga kabelikivi ja Jägala juga. Tartus tutvustasime vanalinna, Vanemuise õppehoonet ja muidugi ka ERMi ja KGB kongide muuseumi. Käisime piljardis ja grillisime Jänese lõkkeplatsil. Eesti looduse tutvustamiseks käisime Meenikunno rabas ja Taevaskojas ning kiikasime Räpina sadamast Venemaale. Vahetuse lõpetas saunaõhtu, mis jättis meie külalistele väga sügava mulje. Mõned ütlesid, et saunast jääkülma jõkke ujuma jooksmine ja peale sauna lumeinglite tegemine on kindlasti üks nende ekstreemsemaid kogemusi reisidelt. Aitäh kõigile osalejatele, oli väga meeleolukas vahetus!

Horvaatidele Tartut tutvustamas

Sellised vahetused annavad võimaluse tutvuda vahetult teiste kultuuridega ja saada osa kohalike igapäeva elust ning luua uusi sõprussuhteid üle Euroopa. Ilmselt on kõigi vahetuses osalenute horvaatia keele sõnavara täienenud ja kujutame paremini ette horvaatlaste olemust ning nende toidukultuuri. Ilmekust lisavad ka huvitavad seiklused, millega enne vahetust arvestada ei oskagi. Horvaatias mägiteedel tuli sõiduteele varisenud kive korjata enne, kui üldse autoga sõita sai, Eestis tõstsime kambaga aga puid tee pealt eest. Sarnasused riikide vahel on leitavad.

Milline võiks geograafia olla 2050. aastal?

Innustunud geograafianädalast, tuli meil mõte korraldada aruteluõhtu geograafia tulevikust. Milliseks kujuneb geograafia kui teadus? Kuidas geograafiat tulevikus õpetatakse? Milliseks muutub maailm, mida geograafia uurib? Koos kuue õppejõuga (kaks igast õppetoolist) püüdsime nendele rasketele küsimustele vastuseid leida. Põnevaid mõtteid oli mitmeid, kuid õnneks oli ühine tõdemus, et kaardid ega geograafia ei kao lähima 30 aasta jooksul kuhugi.

Arutelul osalesid õppejõud Raivo Aunap, Age Poom, Tiit Tammaru, Ain Kull, Ivika Ostonen-Märtin ja Evelyn Uuemaa

Reisiklubi “Jõehuvilise seiklused Albaanias”

Novembri lõpus saime bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrandilt Jürgen Karvakult kuulda tema seikluste kohta jõgedeteemalises suvekoolis “Students for Rivers – Albania”. Reisiklubi jooksul kuulsime erinevatest Albaania jõgede keskkonnaprobleemidest, vahvatest süstamatkadest, kohalike ja nende kommetega tutvumisest ning nägime pilte imelisest Albaania loodusest. Meeleolu loomiseks oli Jürgen kaasa toonud ka ciabattat ja fetajuustu, mis täitis saalisolejate kõhte ja aitas meidki mõtetes Albaaniasse transportida.

Lahe geograafiatund

Meie menukas projekt “Lahe geograafiatund” toimus ka sel sügisel ning viis uut noort said koolis käe valgeks. Tegelikult peaks ütlema, et alles novembris lõppes eelmise aasta projekt ja algas uus. See tõi kaasa ka selle, et pikka aega projekti juhtinud Merli pani viimaks ameti maha ja uueks projektijuhiks sai Elina. EGEA poolt suur tänu ja aplaus Merlile aastatepikkuse panuse eest ja edu Elinale sellel meie jaoks nii olulisel teel! Lähemalt laheda geograafiatunni käekäigust saad lugeda 30. novembri blogipostituses.

Piparkoogiõhtu

Detsembrikuus kogunesime traditsiooniliselt ühiselt piparkooke küpsetema, sellel aastal valmistasime neid 16. detsembril EÜS Põhjala ruumides Jakobi tänaval. Peab märkima, et Põhjala ahi sai korralikult vatti, sest piparkooke valmis meil tõesti terve hulk. Keskkonnainimestena kasutasime ka kõik glasuurid viimseni ära, mistõttu nii mõnigi valminud piparkook oleks võinud kaalujälgijatele šoki põhjustada… Lisaks küpsetamisele ja kaunistamisele kuulasime Marie ettekannet tulevastest “suure” EGEA üritustest ning mängisime jõuluteemalist mälumängu. Jagamata ei jäänud ka loositud kingipakid, mis tekitasid elevust ja rõõmu kõigis. Aitäh kõigile meeldiva koosviibimise eest!

Meeleolukas esitlus Marielt
Usinad käed piparkooke kaunistamas

EGEA-Tartu soovib kõigile mõnusat vana-aasta lõppu ja seiklusterohket uut 2022. aastat!

Kuidas läks Lahedal geograafiatunnil 2020/2021 aastal?

Lahe geograafiatund ja selle läbiviijad on 2020/2021. a hooajal saanud omalaadse kogemuse osaliseks. Poleks meist keegi osanud arvata, et ühel hetkel on vaja klassi ees seista maskiga ja koolid distantsõppele saadetakse.   

Vaatamata möödunud aasta keerulisele olukorrale seoses koroonaviiruse levikuga, õnnestus projektimeeskonnal 2020. a sügisel külastada 29 Eesti üldhariduskooli. Kahjuks olime sunnitud külastused lõpetama, kui riiklik olukord halvenes. Ka 2021. a kevadel polnud võimalik distantsõppe tõttu koole külastada, mistõttu lükkus projekt omakorda uude õppeaastasse ja viimased 9 koolikülastust viidi läbi 2021. a sügisel.

Lõppkokkuvõttes sai projekti eesmärk täidetud ja Lahe geograafiatund jõudis kokku 38 kooli ja 2274 õpilaseni (seda on 300 võrra enam, kui Muhu saarel elanikke). Sellel hooajal täitus meil ka vägev vahesaavutus, nimelt 30. septembril 2021 koolikülastusest Jaan Poska Gümnaasiumis võttis tunnist osa Laheda geograafiatunni tegutsemisajaloo 10 000. õpilane. 

2020/2021 projektihooajal külastatud Eestimaa koolid. Läbitud kilomeetreid kokku 6304.

Killukesi õpilaste tagasisidest: 

“Tund oli väga tore. Õpetajad olid lahedad ja energilised. Ma arvan et sobiksid väga geograafideks! See oli kõige huvitavaim geograafia tund mis meil olnud on siiamaani. Kunagi polnud tunnis igav. 😁👏”

“Läbiviijad olid abivalmid ja selgitasid ülesandeid hästi ning said klassi ees hästi hakkama:)”

Killukesi õpetajate tagasisidest:

“Õpilaste tagasiside oli, et sellist tundi võiks iga kuu teha. Nende jaoks tundus põnev kui mõned muud inimesed peale meie kooli õpetajate neile teadmisi jagavad.”

“5+ arusaadavalt räägitud teksti eest. Tublid, soovitan õpetaja elukutset! Rohkem selliseid kohtumisi õpilastega koolis. See muudab koolis õpetava elulisemaks ja teeb geograafia olulisuse mõistetavamaks.”

Olgugi, et talvine ja kevadine olukord oli nii projektitiimile kui ka koolidele väga keeruline, jääb aasta kindlasti pikaks ajaks meelde. 2020. aasta novembris said projekti Lahe geograafiatund eestvedajad Laura Altin ning Merli Ilves suure tunnustuse osaliseks, kui pälvisid Eesti teaduse populariseerimise auhindade jagamisel peapreemia kategoorias “tegevused/tegevuste sarjad”! Laura Altin on projekti algataja, tundide väljatöötaja ja mentor ning Merli Ilves 3 aasta vältel projektijuht. 

Juba seitse aastat toimunud teematunnid on tutvustanud geograafide karjääri- ja tulevikuvõimalusi enam kui 130 koolis rohkem kui 10 000. õpilasele ja õpetajale.

Kõigil konkursil auhinna/tunnustuse pälvinutel on õigus kasutada Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija logomärki.
Auhindade üleandmine toimus 13. novembril 2020 Tartus V Spa konverentsikeskuses. Preemia andsid üle komisjoni esinaine akadeemik Ene Ergma ning tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Vasakult: Ene Ergma, Merli Ilves, Laura Altin, Mailis Reps.
Projektimeeskond 2020. aasta lõpus

Koolikülastusi viisid 2020/2021. a hooajal läbi järgmised tudengid: Sigrid Paavle, Kerli Kairit Kaju, Martin Haamer, Kaarel Tigane, Karl Joann Jürimaa, Ago Tominga, Hanna-Ingrid Nurm, Elina Maarja Suitso, Maria Kolk, Jürgen Pikk, Karoliina Kurvits, Risto Merdenson, Carol-Iris Aarla, Laura Altin, Elise Jalonen, Liina Hints, Hendrik Neubauer, Triin Abrams, Joosep Aia, Alar Rõigas, Agnes Rosenberg, Joosep Aia, Iris Luik ja Daniel Henri Trump. Aitäh ka Laura Altinile mentoriks olemise eest. Projekti juhtis Merli llves. 

Aitäh teile kõigile!

Lahe geograafiatund jätkab külastustega ka sel ja järgmisel aastal. 2022. aasta külastusteks registreerumine avaneb uue aasta alguses. Loodame näha nii uusi kui ka vanasid nägusid! Hoia silm peal meie kodulehel ja Facebookis.

Küsimuste korral palume pöörduda lahegeograafiatund@gmail.com.

Reisiklubi: vaatleja elu kalalaeval

2020. aasta viimane reisiklubi toimus 9. detsembril. Seekord oli meil külas geograaf Reemet Okas, kes töötas mitu kuud kalalaeval vaatlejana. Ta jõudis seilata nii külmal Barentsi merel kui ka Atlandi ookeanil. Reemet nägi isegi Kanada rannikut, kuid tema jalad seda siiski ei puudutanud. Õhtu jooksul sai koguda teadmisi kalapüügi viiside ja selle reguleerimise kohta. Lõpupoole vaatasime Reemeti enda poolt tehtud filmi meremeheelust.

Esmakordselt toimus reisiklubi veebi vahendusel. Seesugune formaat toimis väga hästi, kuna aktiivseid kuulajaid oli tervelt 37 ja vastukaja oli ainult positiivne!

Suur aitäh Reemetile põneva ja sisuka ettekande eest ning suur tänu ka Madlile ja Mariiale, kes ürituse korraldasid!

LOTÄkas on elupäästja 2020

Vahemikus 7. kuni 18. detsember 2020 toimus EGEA-Tartu traditsiooniline vereloovutusüritus “LOTÄkas on elupäästja!”. Sel korral toimus üritus teises formaadis kui varasemalt. Nimelt ei tulnud TÜ Kliinikumi verekeskus oma aparatuuri ja personaliga Vanemuise õppehoonesse, vaid tudengid said käia TÜ Kliinikumis kohapeal. Vereloovutajaid oli seekord 21 – igati tubli tulemus! Kõikide heategijate vahel läks loosi 17 auhinnakomplekti, mis tähendas, et tõenäosus auhinda saada oli mitu korda suurem kui seda mitte saada. Need neli inimest, kes ilma jäid, on erilised ja kohe kindlasti veab neil armastuses! Taavi Pae ja Regio poolt välja pandud Eesti rahvusatlase võitis meie oma Marie Johanna Univer, kelle jaoks on see juba järjekorras teine võidetud rahvusatlas! Loodetavasti leiavad mõlemad eksemplarid ohtralt kasutust!

Suur kummardus tuleb teha sponsorite ees, kes olid sel korral eriti helded! Üritust toetasid Regio, Karlova Kohv, Eesti Rahva Muuseum, Toome Kohvik, Illegaard, Raamatukauplus Krisostomus, VLND Burger, Nurme Looduskosmeetika, Raamatutuba Fahrenheit 451.

Tagasivaade Tudengipäevadele

Möödunud on järjekordsed sügisesed Tudengipäevad! Nädal täis tegevust nii korraldajatele, osavõtjatele kui ka usinatele sponsoritele, ilma kelleta poleks saanud üritused toimuda, võimaldasid alustada käesolevat õppeaastat hoogsa rütmiga. Orienteerumisvõistluse “Toidujaht” raames said osalejad punkte läbides nii süüa kui juua, kohut mõista oma toiduvalmistamise alaste oskuste ja teadmiste üle, kuid ka sportlikult otsida seda märkamatut pirnipuud TÜ botaanikaaiast! 

Nõnda võtsid ürituse kokku meeskonnad Aiesec Ogx ja Grapo-Apo:

“Meie tiim EGEA orienteerumise üritusel oli väga rahvusvaheline: üliõpilased Marokost, Indoneesiast ja Vietnamist. Selles, kas osaleda, ei olnud kahtlustki! Tegu oli ju söögiga! Meile väga meeldisid kõik punktid. Eriti elavateks läksid arutelud pitsade ja taimsete piimade ära arvamiste juures. Tõelised maitsemeeled oli vaja käiku panna kringli koostisosade arvamise ülesande punktis!

Ühesõnaga sai süüa, juua (smuutit!) ja Tartut avastada. Mõnus oli ka asjaolu, et kiirus ei lugenud, seega sai head ilma ja seltskonda nautida.” Aiesec Ogx

“Meie arvates olid kõige vingemad ülesanded need, kus pidi kasutama oma maitsemeeli, et eristada erinevate firmade pitsasid, loetleda maitse järgi kringli koostisosasid või juua Trepis piimashotte. Lisaks polnud meist keegi varem aja peale smuutit joonud ega Toomemäel kartuleid koorinud. Seega oli Toidujahi näol tegemist näljastele tudengitele suurepäraselt sobiva meelelahutusega.” Grapo-Apo

Tublimatele jagasime pärast üritust välja rohkem kui 270€ väärtuses kinkekaarte ja auhindasid meie suurepärastelt kohalikelt ettevõtetelt! EGEA-Tartu tänab kõiki osalejaid, korraldajaid ja kaasa aidanud sponsoreid: Aparaat, Trepp, Kultuuriklubi Salong, Pappa Pizza, Antonius Hotell ja Restoran, Veg Machine Tartu, Barlova, Da Vinci Pasta & Pizza, Illegaard, Drinkgeld, PizzaMinisteerium ja Ülikooli Kohvikut. Suur kummardus kõikidele osalistele! Ilma teieta poleks see nii väärt seiklus olnud!

Winter Weekend 2020

Tekst: Janely Kangur
Pildid: Helena Maarja Lainjärv

15.-16. veebruaril toimus traditsiooniline Winter Weekend. Koosviibimine leidis aset Pedajamäe külas kaunil Otepää kõrgustikul, kus meid lahkelt võõrustas Mart. Ürituse eesmärk oli koos veeta üks tore nädalavahetus ja ka targemaks saada.
Toimumispaika sõitsime rongiga. Kõigepealt oli koosolek, sest enne töö, siis lõbu. Koosolek oli produktiivne: töögruppide juhid andsid oma tegevusest ülevaate, parandasime oma põhikirja ja kodukorda ning arutlesime muudel tähtsatel teemadel. Seejärel oli aeg süüa teha. Terve ürituse vältel sõime maitsvaid ja tervislikke vegantoite. Kõigil oli võimalus mingi toidukorra ajal köögis kaasa lüüa.

Kui kõhud olid täis, läksime matkale. Ilm oli mõnus, vaated ilusad ja rahustav oli üle pika aja jälle metsas olla, välja arvatud sel hetkel, kui mõnesaja meetri kaugusel haukus ketist lahti olev kuri koer. Vaatasime üle ka geodeetilise võrgu punkti, mis jäi kenasti meie matkateekonnale. Tagasi jõudes rääkis Ago meile teemal „Kuidas olla halb juht?“. Ta viis läbi ka ülesandeid, mis tuli grupisiseselt lahendada. Need panid meid olukordadesse, kus tuli midagi otsustada ja lahendus leida.

Sellel ajal, kui osa valmistas õhtusööki, mängisid teised lauamängu. Pärast mängisime Kuldvillakut, mille Jürgen oli meile ette valmistanud. Kuldvillak oli vägagi geograafiateemaline: küsimusteks olid tänavavaated Eesti eri paikadest. Siis oli lõpuks ometi saabunud kauaoodatud saunaaeg, mis ei saa geograafide ürituselt puududa. Kõigepealt olime kuumas tünnisaunas, mis oli talvise aja tõttu väga mõnus, sest pea oli veest väljas ja külm õhk jahutas toredasti. Seejärel läksime väga erilisse sauna – suitsusauna. Esmakordne suitsusauna minek võib täitsa ära ehmatada, sest suits paneb silmad ja kurgu kipitama, kuid on siiski väga eriline kogemus. Mõned julgemad lippasid pärast end jääauku jahutama. Tünnisaun osutus meeldivaks ja seal liguneti veel päris kaua. Õhtu lõpetasime mälumängu mängimisega, et pea ikka täitsa ära väsitada.
Kui hommikupuder oli söödud, võttis sõna Patrick, kes rääkis meile tööelust. Ta andis nippe töölesaamise kohta ja rääkis erialase töö tegemisest õpingute ajal. Siis sai sõna Merli, kes tutvustas üliõpilasesindust, olles ka ise selle liige. Ta seletas, millega üliõpilasesindajad tegelevad. Kuna nad seisavad tudengite eest ja tahavad meie elu paremaks teha, siis arutlesime selle üle, mis vajaks ülikoolisüsteemis tähelepanu.
Sellega hakkaski meie meeleolukas nädalavahetus läbi saama. Mõne aja pärast siirdusime kõik jälle rongi peale.