Geograafianädal 2022

Hääletamise töötuba

  1. novembril kogunesime kuulama Kätlini ja Mihkli esitlust nende hääletamise kogemusest. Nad käisid sel suvel Balkanimaades häälega reisimas ja olid lahkelt valmis oma kogemus huvilistega jagama. Kohal oli umbes 50 osalejat, kes said kõik uusi nippe, kuidas efektiivselt hääletada ja millest hoiduda, et saada parim kogemus. Lisaks kuulsime ka üleüldisi nippe odavamaks reisimiseks ja millised olid Kätlini ja Mihkli lemmikkohad Balkanimaades. Huvitav oli kuulda ka eri riikide hinnavõrdlusi.

GIS-päev

  1. novembril toimus rahvusvaheline GIS-päev, mida tähistasime ka Tartus. Kutsusime külla õpilasi ja õpetajaid, et tähistada seda erilist päeva. Sarnases formaadis on varem GIS-päev toimunud Tallinnas Rahvusraamatukogus, aga sel aastal kolis üritus esimest korda Tartusse. Õpilased said osaleda vanade kaartide töötoas, mida viis läbi Tiina Kruup Rahvusraamatukogust. Lisaks sisustasid õpilaste päeva mitmed töötoad: satelliitandmete analüüs Google Earth Engine’iga, nutimatk Actionbound programmiga ja lahe geograafiatund, kus õpiti 3D modelleerimist. Õpetajatele suunatud programmis oli GIS koolis nõustamine õpetajalt õpetajale, AlphaGISi koolitus interaktiivsetest kaartidest ArcGISiga ja nutimatk Actionboundiga. Kõik huvilised said kuulata kogu päeva lühiloenguid, mille teemad olid väga varieeruvad. Päev algas loenguga sellest, mida teeb geoinformaatik aastal 2022, edasi kuulsime elurikkusest ja looduse hüvedest kaartidel ja mida nendega teha saab, proovisime leida lühimat teekonda merekaartidel, saime rohkem teada ruumiandmetest ja kuidas need tekivad ning kuulsime viguriga kaartidest. Päeva lõpetas arutelu geoinformaatika tulevikust. Päeva vältel oli avatud ka kohvik, kust sai soetada maitsvaid küpsetisi, mille tulu läks kevadel Eestis toimuva rahvusvahelise kongressi korraldusfondi. Lisaks andis Tartu Ülikooli loodusmuuseum  kõigile GIS-päeval osalenutele võimaluse külastada sel päeval muuseumit tasuta. 

Geograafianädala mälumäng

  1. novembril korraldas EGEA-Tartu kõigile huvilistele mälumängu, mis oli sel korral pühendatud geograafianädalale. Rõõm oli näha nii paljusid geograafiahuvilisi nii meie enda osakonnast kui ka kaugemalt. Mälumäng toimus kuni neljaliikmelistes tiimides ja kolm parimat võistkonda said pärjatud ka auhindadega.

 

EGEA-Tartu tänab kõiki geograafianädala üritustel osalenuid ja suured tänud ka sponsoritele, kes aitasid meil geograafianädalat nii edukalt korraldada ja olid valmis panema välja auhindu nii mälumängu võitjatele kui ka GIS-päeva esinejatele. Aitäh Nurme Cosmetics, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli geograafia osakond, AlphaGIS, Eesti Rahvusraamatukogu, AHHAA Teaduskeskus, Eesti Rahva Muuseum, EstGIS, Imeline Teadus, Imeline Ajalugu ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseum!

Pikk nädalavahetus Turus

13.–15. oktoobrini käisime külas EGEA-Turkul. Päev algas vara, sest kiirustasime juba 6:00 laevale, et sõita Helsingisse ja sealt edasi bussiga Turgu. Kui olime oma kotid võõrustajate juurde viinud, sõitsime ratastega Turu ülikooli sööklasse lõunat sööma. Sealses tudengisööklas sai umbes 3 euro eest maitsva ja toitva lõunasöögi, valikus oli ka taimne ja veganitoit. Leidsime kõigi eestlastega, et sellisel kujul oleks ka meile tudengisööklat vaja. Suundusime edasi Turu ülikooli geograafia osakonda ja nägime seal meile tuttava professor Jauhiaineni kabinetti.


Uhked tudengid Jauhiaineni kabineti ees.

Saime proovida ka Turu rattaringlust ja sõita läbi sügisvärvides linna. Külastasime Turu toomkirikut ja maa-alust kabelit, millest ei olnud teadlikud isegi kohalikud. Kabelisse sai läbi ühe büroohoone, samas majas oli ka kohvik, pood ja korterid. Edasi viis meid tee turuhoonesse, kus jõime soomlaste moodi juba mitmenda tassi kohvi sel päeval ja sõime kooki ning saiakesi.


Turu toomkirik.

Peale turuhoone külastust saime oma silmaga näha inimgeograafia fenomeni nimega Turku disease, mis tähendab, et 1960–1970ndatel lammutati vanaaegsed hooned, et ehitada nende asemele modernseid hooneid. Protsessiga  kaasnes ka palju korruptsiooni. Enne õhtusööki saime sõita veel parvega, mis sõidab iga paari minuti tagant üle jõe, täites silla kohustusi. Õhtusöögil saime osa Soome tudengiorganisatsioonile omasest traditsioonist, kus eri käikude vahel lauldakse ja öeldakse tooste.


Vaade parvesõidult.

Hommikul ootas meid väga armas ühine hommikusöök rootsi lauas, mis oli kaetud Soomele omaste hõrgutistega, lisaks kõigele muule saime ka sooje karjala pirukaid munavõiga. Edasi sõitsime autodega Naantali, mis on väga idülliline puitmajadega linn. Enne suuri tulekahjusid oli ka Turu linnas palju vanaaegseid puitmaju, mis on nüüdseks enamikus hävinenud. Nüüd saab seda puitmajade hõngu nautida Naantalis. Lisaks on seal eraldi saarel Muumimaa, mis tekitas meis palju sooje tundeid, osa meist oli seal lapsena käinud ja nüüd oli seal jalutamine kui tore meenutus lapsepõlvest.


Naantali sadam.

Lisaks saime ronida kaljudel ja nautida paljanduvat aluskorda. Soomele omaselt toimus Naantalis sel nädalavahetusel ka hokivõistlus, mida käisime meiegi piilumas, et saada veel rohkem osa Soome kultuurist. Peale poetiiru suundusime edasi järve äärde, kus oli ühissaun. Lisaks soome saunale sai nautida mullivanne ja sauna, mis oli telgis. Vapramad meist käisid pärast sauna ka järves ujumas, kus vesi oli sügisele omaselt külm.


Eestlased ja soomlased enne sauna.


Eestlased ja soomlased peale sauna.

Pühapäev algas jällegi ühise hommikusöögiga ja jalutuskäiguga Turu linnas. Külastasime uut elurajooni, mis oli sajandi alguses veel vangla. Tegemist on suurepärase asukohaga kesklinnas mäe otsas. Nüüd on sellest saanud gentrifikeerunud ala, kus oli lisaks elamutele ka söögikohti, pruulikoda, baar ja Soome disainiga poode. Mäe otsast tulime alla funikulööriga, millega saavad kõik tasuta sõita. Lõpetasime vahetuse ühise lõunasöögiga Turu ülikooli tudengisööklas ja oligi aeg suunduda bussile, et sõita tagasi Helsingisse ja sealt edasi laevaga Tallinna.

18.–20. novembrini oid Turu EGEA liikmed meil Tartus külas. Vahetust alustasime geograafia osakonna tutvustamisega. Maria tegi loodusmuuseumis väga interaktiivse ekskursiooni, saime isegi loomi lähedalt vaadata. Õhtul proovisime Eesti maitseid. Laupäeval käsime oma külalistega Elva ürgoru matkarajal, kus meile avanes lumine talvevõlumaa. Pühapäeval tutvusime Tartu vanalinnaga ja käisime Tartu ülikooli muuseumis, vahetuse lõpetasime Werneri külastusega.

Lumine retk Käsmu

  1. detsembril alustasid seitse EGEA-Tartu liiget oma päeva juba kell 7 hommikul, et sõita Käsmu. Käsmus ootas meid Lahemaa ökoturismi giid, kes viis meid vahvale matkale läbi lumise Käsmu poolsaare. Ilm oli võrratult ilus, üle pika aja rõõmustas meid päike ja kargus tegi lumise metsa ja ranna veelgi kaunimaks. Nägime palju linde ja kuulsime osasid neist ka laulmas. Lisaks rääkis giid, kuidas kliima soojenemisega on muutunud lindude pesitsemisharjumused, milliseid linde on oodata põhja poolt meie juurde talvituma ning millal nad võiksid saabuda. Lisaks saime teada palju huvitavat Käsmu ajaloost. Varem olid rannikualad täis suuri kivihunnikuid, kuhu otsa sai teha lõkke, et meremeestel oleks nende tulede järgi parem navigeerida. Kivihunnikutesse tõid ka kõik merele minejad alati ühe kivi, sest see tõi õnne ja aitas kaasa soovide täitumisele. Mida suurema kivi tood, seda suurem peaks tulema ka õnn. Saime sumbata läbi lume poolsaare suurima rändrahnuni, mis on kujult nagu elevant,  ja nägime ära ka Käsmu kuulsa kivikülvi.

 


Matkal Käsmu poolsaarel.


Proovisime näha kuradit Kuradisaarel.

Edasi suundusime Käsmu meremuuseumisse. Seal juba ootas meid vahva giid ja tema kaks koera, kes meiega väga sõbrustada tahtsid. Muuseumis nägime palju laevamudeleid ja maale. Lisaks oli seal suur kogu postkaarte, mis meremehed olid koju saatnud, ja palju vanaaegset mööblit ja tarbeesemeid. Näiteks nägime esimest korda aparaati, mida kasutati aadri laskmiseks. Muuseumis on ka väike töötav aurumasin ja geograafidele pakkus suurt huvi tohutu raamat vanade maakaartidega. Kuulsime lugusid sellest, kuidas meremeeste naised pidid pikalt üksi maal asju ajama ja kuidas nende elu välja nägi. Tänu laevandusele sai Käsmust väga rikas küla, kuhu merekool tõi õppijaid ja eksamite tegijaid üle kogu keisririigi.


Käsmu meremuuseumis.

Põneva muuseumituuri järel põikasime läbi Käsmu poest, kus on alati palju huvitavat – näeb hülgenahku ja saab osta suitsukala. Meie leidsime endale vahva postkaardi Käsmu poolsaare kaardiga, mille saatsime Käsmu margiga EGEA rõdule, et jagada ka teistega killukest meie vahvast päevast.

Tegusa päeva lõpetasime Võsul hilise lõunaga, seejärel suundusime tagasi Tartusse. Terve tee saatis meid tihe lumesadu. 

Üritust korraldas EGEA-Tartu koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga. Sündmus toimus projekti „Euroopa Noortedialoog 2022-2024“ raames, mida viib ellu Eesti Noorteühenduste Liit ja mida rahastavad Euroopa Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Tule geograafianädalale!

Kas teadsid, et 14.11-18.11 on rahvusvaheline geograafianädal? 🤓

 

EGEA-Tartus tähistame me seda suurelt. Geograafianädalal on tulemas lausa kolm üritust, kuhu ootame kõiki osalema! 🌍

14.11 kell 19:00 ootame kõiki hääletamise töötuppa, et Mihkli ja Kätlini kogemusest õppida, kuidas on kõige parem hääletada. Vaata lisa SIIT.

 

16.11 10:00-16:00 kutsume kõiki tähistama GIS-päeva. Toimuvad huvitavad töötoad ja loengud ning õpetajatele suunatud programm. Ürituselt ei puudu ka messiala ja koogilaud. 🍰
Lisaks saavad kõik osalejad sel päeval TASUTA külastada Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi! 🦒🦭 Rohkem infot leiad SIIT. 

17.11 kell 18:00 ootame kõiki kuni neljaliikmelisi võistkondi mälumängule! Registreeri oma võistkond juba täna. Rohkem infot leiad SIIT.

Geograafianädala aitavad Teieni tuua meie armsad sponsorid Regio, Petrone Print, Imeline Teadus, Imeline Ajalugu, AHHAA teaduskeskus, Tartu Ülikool, Eesti Rahva Muuseum, Nurme cosmetics ja Tartu Ülikooli geograafia osakond.

Aitäh Teile!

EGEA aastakongress 2022 Ungaris

Sel aastal toimus EGEA Euroopa aastakongress 12.-17. septembrini Ungaris. EGEA-Tartu liikmetest kaheksa käis Ungaris kohapeal, et arutada EGEA tuleviku üle, osaleda huvitavates töötubades ja ekskursioonidel. Aastakongressil toimub üldkogu (General Assembly), kus hääletatakse EGEA jaoks olulistel teemadel. Igal entity’l on nõukogus üks hääl. Meid esindas General Assemblyl meie Euroopa-suunaline kontaktisik Karl Joann.

General Assembly

Suurem osa meist sõitis Ungarisse juba veidi varem, et teha lähemalt tutvust Budapestiga. Ungari pealinnaga tutvumise juurde käis Kalurite bastioni külastus, parlamendihoone ja Buda lossi imetlemine ja Margareti saare külastus. Vaatamata soojale ilmale ja sellele, et eestlastena ei ole me harjunud mägedes ronima, suutsime ennast ületada ja ronida Buda-poolsel kaldal mäe tippu, kust avanes võrratu vaade Budapesti kesklinnale.

Kalurite bastionis

Budapest koosneb kolmest varasemast linnast – Budast ja Bestist ning Óbudast, mida lahutab võimas Doonau jõgi. Linnad liideti aastal 1873. Budapest on tuntud ka kui spaalinn, sest seal asub palju kuulsaid termaalveega spaasid, aga neisse me kahjuks selle reisi ajal ei jõudnud. Budapest on Euroopa Liidu suuruselt üheksas linn, kus elab üle 1,7 miljoni inimese.

Linna avastamisest ei puudunud ka väike paadituur ja paaril õhtul kohtusime linnas teiste EGEAlastega ning Budapesti geograafid olid lahkesti valmis meile tutvustama linna tuntumaid tudengite kohti. Geograafidena leidsime juba ise üles ka gentrifikeerunud piirkonna.

Gentrifikatsiooni ala ehk Budapesti Telliskivis või Aparaaditehases

Esmaspäeval, 12. septembril algas kongress, mis toimus väikeses linnas nimega Szentendre, 20 km kaugusel Budapestist. Sinna viis meid kohalik rong, mille pilet maksis 44 senti. Meie üllatuseks pidime aga poole sõidu pealt rongist väljuma ja veidi ootama, kuni tuli ette uus täpselt sama numbriga rong ja sõit võis jätkuda. Hiljem selgus, et teise rongi jaoks oleksime pidanud järgmise pileti ostma, aga see jäi meil teadmatuse tõttu tegemata. Enne kongressi majutusse suundumist käisime Szentendre vanalinnas väikese tiiru ja sõime kõik ühe langos’i. Tegemist on Ungarile omase tänavatoiduga. Selle valmistamiseks friteeritakse lapik tükk tainast ja traditsiooniliselt lisatakse sellele veel küüslauguvõid ja hapukoort, aga lisaks sellele saab vastavalt maitse-eelistustele lisada veel juustu, sinki, liha või muud meelepärast. Vaatamata sellele, et tegemist on päris rammusa toiduga, võitis langos meie kõigi südamed.

Nagu kõigile kongressidele kohane, algas ka seekordne aastakongress avasõnadega korraldajatelt ja EGEA Euroopa juhatuselt, kus aastal 2021/22 oli ka meie Marie Johanna. Edasi andis newbie/oldie area võimaluse uutele EGEAlastele tutvuda EGEA struktuuriga ja vanadele olijatele omavahel suhelda. Kongressi toit pakkus kõigile palju üllatusi. Küll sai hommikusöögiks vaid kaks frankfurterit, ühel õhtul saime traditsioonilist Ungari kirsisuppi, mis oli nagu soe kissell rohke kaneeli ja nelgiga, ning lisaks said kaks osalejat toidumürgistuse. Elamus missugune. 😀

Eestlaste kogunemine peale lõunasööki.

Edasised kongressi päevad olid sisustatud huvitavate töötubadega ja üldkoguga. Töötubadest oli valikus näiteks termaalsoojusele keskenduv töötuba, kus tutvuti Euroopa termaalenergia potentsiaaliga ning sellega, millest on selline energia jaotus põhjustatud. Teistes töötubades sai uurida näiteks mikroplasti hulka Doonaus, parandada oma esinemisoskusi, võtta osa vaimse tervise töötoast, uurida Doonau-äärset asustust ja saada rohkem teada jõgede kaitsest.

Kõigil kongressidel on üks päev pühendatud ekskursioonidele, Ungaris oli valik üsna lai. Üks rühm osalejaid sõitis Esztergomi, et tutvuda selle maalilise piirilinnaga, mis oli kunagi Ungari pealinnaks ja usukeskuseks. Praegusel ajal on linn jäänud siiski riigi oluliseks usukeskuseks. Linna kõige iseloomulikumaks sümboliks on võimas katedraal ja keskaegne kindlus. Teisel pool Doonau jõge asub juba Slovakkia. Käisime ekskursioonil katedraalis, nautisime mäe otsast vaadet Doonaule ja teisel pool jõge asuvale Slovakkia linnale Sturovole. Linnas asub ka Doonau muuseum, mida külastasime, ja jalutasime läbi vanalinna. Kuna aega jäi veidi üle, otsustasime ületada silla ja vaadata üle ka Slovakkia pool, kus sõime kooki ja jõime kohvi. 

Esztergomis ja teisel pool jõge juba Slovakkia.

Üks ekskursioonidest viis osalejad rattamatkale mööda Doonau kaldaid, kus lõpppunktis sai mängida võrkpalli ja nautida ilusat ilma. Lisaks käidi linnaekskursioonidel, paadiga sõitmas ja matka kanjonis ja mägedes.

Kanjonis matkajad ja Esztergomi külastajad jagasid ekskursioonile minekuks sama bussi. Tagasiteel võttis buss peale esmalt Esztergomis käinud, kes olid just saanud tunda paduvihma ja olid üleni märjad. Edasi pidime minema järele matkajatele, aga juba poolel teel hakkas buss imelikke hääli tegema ja lõpuks suri tee ääres välja. Peale mõningaid parandustöid saime edasi liikuda, kuniks buss jälle tee äärde seisma jäi. Lõpuks jõudsime bussi vastuhakkamisele vaatamata kolm tundi hiljem matkajateni, kes pidid seni meid metsas ootama. Õnneks oli meile ööbimiskohas pandud õhtusööki kõrvale ja saime õnnelikult tagasi õhtusööki nautima.

Esztergomi seltskond katedraali ees.

Kongressi juures on oluline ka vabas vormis meelelahutuslik õhtune programm, et geograafide omavahelist suhtlust veelgi suurendada. Esimesel õhtul oli näiteks Ungari õhtu, kus tutvusime Ungari rahvatantsudega ja kuulasime kohalikku muusikat. Edasi tuli Türgi õhtu, kus lisaks tantsudele ja muusikale olid kohal ka ennustajad, kes ennustasid sulle valitud teemal tulevikku. Kõik said endale õnnetoova silma ja proovida tuntud Türgi maiustusi. Kaasa laulmise ja tantsimise poolest kujunes kõige menukamaks aga ABBA õhtu, kus kõik osalesid diskoajastu kostüümides ja nautisid ABBA muusikat. Kõigil EGEA rahvusvahelistel üritustel on üks õhtu pühendatud osalejate maade kultuuriga tutvumisele. Sellel õhtul toovad kõik maad välja enda riigile kõige iseloomulikumad toidud ja joogid, kannavad oma rahvariideid ja tutvustavad veidi ka oma traditsioone.

Viimasel päeval koos viimase nõukogu koosolekuga vabastatakse ametist eelmise aasta EGEA Euroopa ametlikel positsioonidel olnud ja määratakse ametisse uued inimesed. Mis tähendab, et meie Marie Johanna vabastati sekretäri kohustustest. Aga suure EGEA juhatuses on uuel aastal Tartu ikkagi esindatud – Sigrid võttis endale raamatupidaja kohustused. Palju edu talle selles. Koos EGEA juhatusega vabastati ametist ka eelmised regioonide tiimid ja määrati ametisse uued. EGEA-Tartust jätkab uuel aastal regiooni assistendi kohustusi Elina Maarja ja uue assistendina asub ametisse Agnes. Meie regiooni kontaktisikuks on eesseisval aastal Veera EGEA-Turkust.

Viimane õhtu.

Aastakongress möödus nii kiirelt, et enne kui arugi saime, oli juba aeg hakata tagasi Eesti poole sõitma. Aitäh kõigile korraldajatele ja osalejatele, kes meiega selle nädala Ungaris veetsid! 

Thank you everyone and see you somewhere in Europe! 💙

Baltic Weekend 2022 Palmses

5.-7. augustunil kogunesid noored geograafid Palmses, et osaleda järjekordsel Baltic Weekendil. Üritust korraldavad kordamööda Tartu ja Vilniuse EGEA. Sellel aastal oli see au jälle meil. Ürituse eesmärk on tugevdada koostööd ja sõprussuhteid Baltimaade geograafide vahel. Sel aastal oli meil rõõm tervitada rekordilisel hulgal egealasi väljastpoolt Baltikumi. Lisaks Eesti ja Leedu geograafidele oli osalejaid Soomest, Inglismaalt, Austriast, Sloveeniast, Saksamaalt, Tšehhist, Belgiast ja Šveitsist. Osalejaid oli kokku 26.

Reede hommik algas juba varakult Prisma külastusega, et varuda söök terveks nädalavahetuseks – osalejad said lausa kolm päeva järjest nautida korraldajate valmistatud toite. Kõik vajalik autodesse pakitud, suundusime osalejatega kohtuma Tapale, kust edasi liikusime juba koos Palmse mõisa. Kõik said  uudistada nii mõisa kui ka ümbritsevat parki. Mõisa juurest meie imelisse majutuskohta Ojaäärse loodusmajja jäi veel vaid 1,5 km jalutada. Osalejate saabudes ootas seal juba lõunasöök.

Murumängud

Pärast lõunasööki oli vaba aeg, et mängida murumänge ja omavahel suhelda. Pärastlõunast ei puudunud ka soomlaste leiutatud Mölki. Esimene õhtu oli pühendatud eesti kultuurile ja selle puhul valmistasime õhtuks mulgiputru. Kõik 13 kg kartuleid sai käsitsi kooritud ja kõik raskused (kuidas nii suurt kogust kartuleid väiksel pliidil keeta) ületatud. Mulgipudru näol sai meie kodumaine toit vaid kiidusõnu. Helena Maarja eestvedamisel toimusid vahvad võistkondlikud mängud, kus osalejad pidid oma meeskonnaga näiteks külmunud särgi üles sulatama ja ühele liikmetest selga saama. Või näiteks sõelaga vett tassides pudeli ära täitma. Õhtu lõpetuseks tutvustasime Eestile omaseid toite. Kõik said proovida kama, kiluvõileiba, leivasnäkke, Kalevi komme ja šokolaade, kartulivahvleid, Vana Tallinna ja Agnese küpsetatud Kass Arturit ja Kirjut Koera. Õhtu lõpetasime Eesti muusika ja saunaga. Visamad mängisid palli veel hommikul viieni.

Eesti läbi toidu

Laupäev oli planeeritud matkapäevaks, aga juba hommikusöögi ajal hakkas sadama. Tõeliste geograafidena ei lasknud me ennast sellest segada ja läksime siiski matkama. Võtsime ette 15 km raja, mis tegi ringi ümber Käsmu poolsaare tipu. Pärast viit kilomeetrit jäi õnneks ka vihm järele ja isegi päike tuli välja. Matkamise vahel tegime ujumispeatuse ja pärast matka jäätise peatuse.

.

.

Käsmus matkamas

Plaanisime matkaga lõpetada kolmeks ja siis juba lõunat süüa, aga tegelikult jõudsime tagasi alles viieks. Sellest polnud aga midagi, tegime tihedama söömiskava. Pärast õhtusöögiks olnud pastat said kõikide riikide esindajad valmis panna oma lauad Cultural Fairiks. Kõik osalejad tutvustasid oma riigile omaseid maiustusi, snäkke ja traditsioonilisi jooke. Cultural Fair on rahvusvahelistel EGEA üritustel alati tähtis osa ja võimaldab osa saada teiste rahvaste traditsioonidest. Peale sööki sai nautida tantsimist ja sauna.

Õhtusöök vaatega

Pühapäeval pärast hommikusööki tuli hakata hüvasti jätma nendega, kes pidid varem koju kiirustama. Suurem osa osalejatest jäi veel Eestisse ja seepärast kohtusime Tallinnas õhtul uuesti, et koos tutvuda Tallinna vanalinnaga ja külastada Kiek in de Köki.

Tallinna vaateid nautimas

Nädalavahetus oli väga tore, täis emotsioone, nalja ja naeru! Aitäh kõigile, kes tulid ja aitasid korraldada – aitäh Hendrik, Sigrit, Karl, Iris, Agnes, Helena Maarja ja aitäh Elinale moraalse toe eest! Ja ootame juba järgmist Baltic Weekendi, mis toimub järgmisel suvel Leedus.

See you somewhere in Europe! 💙🖤🤍

Vahetus EGEA-Mainziga 21.07-24.07.2022

Juuli lõpus käisid Janely, Carol, Elina, Agnes ja Karl Saksamaal külas EGEA-Mainzil. Alustasime oma seiklust 21. juulil Tallinna lennujaamast lennuga Frankfurti, kust on rongiga Mainzi vaid 20 minutit. 


Vaade Mainzile

Esimesel päeval saime ronida Mainzi ülikooli geograafia osakonna katusele, kust on suurepärane vaade linnale ja mägedele. Mainzi ülikool kannab Guttenbergi nime, kes tänu liikuvate metalltähtedega trükipressi leiutamisele on Mainzi läbi aegade kuulsaim kodanik. Lisaks ülikoolilinnaku külastusele saime osa iga-aastasest geograafide suvealguse peost, mis oli sellel aastal rannateemaline. Teemale kohaselt ei puudunud peolt väike bassein ja palmipuudega batuut. Saksamaale omaselt pakuti Bratwursti.


Geograafia osakonna katusel

Teine vahetuse päev algas veinimatkaga Bacharachis, kus külastasime Reini jõe orus olevaid viinamarjaistandusi ja Bacharachi lossi, kust avanesid imelised vaated linnale ja orule. Eestlastena oli meil veidi raskusi kõigist neist järskudest kallastest ja mägedest üles ronimisega üle kolmekümnekraadises kuumuses, aga kõik need vaated olid iga ronitud meetrit väärt. Külastasime ka kohalikku vanalinna ja palavast päevast ei puudunud ka jäätis.


Bacharach

Edasi sõitsime rongiga järgmisesse külla, kus käisime väliujulas. Sellel suvel on Saksamaal katsetamisel 9-eurone pilet, millega saad kasutada kõiki ühistranspordi võimalusi üle kogu Saksamaa, sealhulgas ka regionaalseid ronge. See tegi meie liikumise väga muretuks, igal ajal võis astuda mõnda ühistransporti, mõtlemata kust peaks pileti ostma või palju see maksab. Ka väliujula, kus käisime, oli igati huvitav. See asus mäe otsas, mis nõudis meilt jällegi suuri pingutusi, et sinna ronida, aga vaade basseini juurest oli imeline. Väliujula oli omamoodi eriline, sest vesi tuli basseini allikatest ja sellepärast ei kasutatud seal ka kloori ega muid kemikaale vee puhastamiseks. Sellepärast oli basseinis ka palju vetikaid, mis jätab mulje nagu oleks tegemist loodusliku veekoguga, mis on samal ajal siiski bassein.

Pärast ujumist sõitsime tagasi Mainzi, kus sõime oma võõrustajatega koos õhtusööki ja suundusime lähedal asuvasse külla kohalikule veinifestivalile. Festival oli igati suurepärane võimalus saada osa kohalikust elust ja kultuurist. Pakuti kohalikke veine ja roogasid ning festivalialal oli mitmeid elava muusikaga lavasid. Õhtupimeduses algas ka ilutulestik, mis kestis kauem kui enamiku Eesti linnade ilutulestik aastavahetusel. Festivalil kuulsime elavas esituses ka “99 Luftballonsi”, mis oli üks reisi tipphetkedest.


Veinifestivalil

Kolmas päev algas Mainzis linnatuuriga, mida tegi meile Florian, kes on läbinud ka vastavad kursused ja töötabki Mainzis giidina. Mainz on igati väärika ajalooga linn, mis oli olemas juba Rooma impeeriumi ajal. Tuur lõppes turul turuhommikusöögiga. Turu hommikusöök on sealses piirkonnas väga populaarne ja seda saab nautida maist oktoobrini. Hommikusöögil on suur valik saiakesi või midagi muud meelepärast, mida saab turult söögiks osta, ja selle juurde kuulub ka kohalik vein, mis on pooleks segatud mulliveega. Vein mulliveega on Rheinland-Pfalzile ja ümbritsevatele liidumaadele väga omane jook, sest Rheinland-Pfalzis asuvad Saksamaa suurimad viinamarjaistandused. Piirkond on veini tootmiseks väga sobiv, sest tegemist on kogu Saksamaa kõige päikselisema ja ühe soojema kohaga. Veinikultuuri tõid endaga kaasa juba vanad roomlased. Pärast hommikusööki oli kõigil veidi vaba aega, et süüa lõunat ja panna end valmis Frankfurti minekuks.


Mainzi vanalinn, Kirschgarten

Mainzist on Frankfurt am Maini väga lihtne minna, rongid käivad iga 30 minuti tagant ja sõit kestab umbes 20 minutit. Frankfurdis külastasime modernset kesklinna, mis oma pilvelõhkujatega on üks suurimaid Euroopa panganduskeskusi ja üks modernsemaid linnu Saksamaal. Frankfurdist ei puudu ka idülliline vanalinn ja kaunis promenaad Maini jõe ääres. Meie õhtu juurde kuulus ka kebab, mida võib leida Saksamaal igal tänavanurgal.


Vaateid Frankfurdist

Viimane päev Mainzis möödus rahulikult. Pidasime Reini jõe ääres pikniku ja käisime väliujulas ujumas. Juba hommikul saime sõnumi, et lend Frankfurdist hilineb, nii et see andis kogu päevaks mõtlemisainet, mida teha, kui reisiplaanid peaksid luhta minema. Lõpuks läks siiski kõik hästi. Pärast reisi said küll kaks meist positiivse koroonatesti, aga õnneks möödus haigus kõigil ilma suuremate probleemideta.


Reini ääres

Oleme väga tänulikud ja õnnelikud, et saime viiekesi võimaluse Mainzis käia ja ootame juba sakslasi meile Eestisse külla! Aitäh kõigile võõrustajatele ja sehen wir uns bald!

Teistmoodi hooaeg ehk Lahe geograafiatund 2021/22

Alles sai novembris üks Laheda geograafiatunni projekt läbi, kuid sel korral alustas kohe pärast ühe lõppu juba järgmine. Lahe geograafiatund 2021/22 algas novembris 2021 ja viimane tund anti 2022 juuni esimesel kuupäeval. Nii et sisuliselt said tudengid käia tunde andmas lausa terve aasta vältel!

Kuigi ka sel korral esines hetki, kus koolid pidid tulenevalt nakatumiste pärast tunde ära jätma ning vahepeal pidid ka meie enda tudengite karantiini tõttu külastustest loobuma, siis ikkagi jõuti kokku käia tunde andmas lausa 38-s koolis, millest 24 olid koolid, mida poldud varem projekti raames külastatud. Kuigi koole oli 38, jõudis projekt 40 kooli õpilasteni, kuna üks väiksem kool oli otsustanud jõud ühendada kahe naaberkooliga, et ka nendeni antud projekt jõuaks. Koolikülastuste kõrval jõuti käia lahedat geograafiatundi tutvustamas kahel päeval ka Õpilaste teadusfestivalil. Kokku jõudis projekt 2204 õpilaseni.

2021/22 hooajal külastatud koolid, eristatud esmakülastused ning koolid, kus varasemalt ka käidud on. Läbitud kilomeetreid kokku 6606.

 

Noppeid õpilaste tagasisidest:
“Meeldiv ja lahe tund oli, igav ei hakkanud. Tänan meie kooli külastamast!:)”
“Väga tore oli, meil võiks selliseid tunde rohkem toimuda, kus noored teemast teadlikud inimesed teeksid tunde.”
“Geograafia on alati lõbus.”

Noppeid õpetajate tagasisidest:
“Tunnid olid huvitavad. Tudengid valdasid teemat ja said väga hästi hakkama!”
“Tänan sisuka ja huvitava tunni eest!”
“Üliõpilased olid väga hästi ette valmistunud ja sümpaatsed. Aitäh!”

 

Laheda geograafiatunni 2021/22 hooajal käisid tunde andmas järgmised tudengid:
Iris Luik, Agnes Rosenberg, Karl Joann Jürimaa, Carol-Iris Aarla, Alar Rõigas, Joosep Aia, Sigrid Paavle, Raely Pärlin, Joosep Truupõld, Martin Haamer, Risto Merdenson, Liina Hints, Daniel Henri Trump. Suured tänusõnad Merli Ilvesele ja Laura Altinile abi eest. Projekti juhtis Elina Maarja Suitso.

Suur kummardus ja aitäh kõikidele asjaosalistele!

Lahe geograafiatund tuleb taas juba sügisel! Registreerumine sügisesteks tundideks avaneb septembris. Kõige paremini saad infot selles osas, kui hoiad silma peal meie kodulehel ja Facebookil.

Küsimuste ja lisainfo korral palume kirjutada lahegeograafiatund@gmail.com.

Projekti tegid võimalikuks Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

 

 

Lääne regiooni kongress Saksamaal

Üle kahe aasta toimus jälle esimene suur EGEA Euroopa üritus, milleks oli lääne regiooni kongress ehk WRC 22 (Western Regional Congress 2022).


WRC osalejad ja korraldajad viimasel päeval Dammes.

EGEA-Tartut olid esindamas Agnes ja Marie Johanna. Kongress toimus Lääne-Saksamaal väikeses Damme linnas, mis asub looduskaunis kohas, kus pinnavorme on kujundanud liustike tegevus. Praegu on piirkonnas palju põllumajandust ja ka kaevandusi. Piirkonnast inspireeritult oli kongressi teemaks “Sustainable opportunities of shaping anthropogenic influences”. Sellest tulenevalt sai osaleda kongressil erinevates töötubades ja ekskursioonidel, mis olid seotud jätkusuutlikusega, inimtekkeliste mõjude leevendamisega ja nende teemade toomist nii tavakodanike kui ka õpilasteni. Nii sai osaleda aeglase liikumise (slow mobility), taastuvenergia projektide kaasava planeerimise, jätkusuutliku arengu õpetamise, Saksamaa lihatööstuse tuleviku, vegetatsiooni geograafia töötoas kui ka õppida ise ehitama käepärastest vahenditest tuulikuid. Ekskursioonidel sai lähemalt tutvuda jätkusuutliku linnaplaneerimisega, külastada tuuleenergia muuseumi, käia tutvumas biogaasi tootvate ettevõtetega ja näha sealse piirkonna kvartsiidi kaevandusi.

Marie viis läbi töötuba jätkusuutliku arengu õpetamisest koolides. Tema kaasjuhendajaks oli Praha EGEAst bioloogia ja geograafia õpetaja Marek. Töötoa lõpuks said osalejad valmis case study-põhiste tunnikavadega, mida Marie ka oma gümnaasiumis õpilaste peal katsetama hakkab. Kokku tehti kolm põhjalikku tunni- ja teemakava, mille teemad olid järgmised: Vihmametsade raie, jalgrattateede võrgu analüüsimine kahe Euroopa linna põhjal ning “Vaesus – relatiivne ja absoluutne”.


Töötoas välja töötatud tunnikava.

Marek ja Marie oma töötoas osalenutega.

Samuti käis Marie ekskursioonil kvartsiidikaevanduses ning tõi kaasa hulgaliselt süsinikurikast kilti, mille sees on Karboni ajastu taimejäljendid.

Taimede jäljendid süsinikurikkas kildis.

Agnes osales kaasava planeerimise töötoas, kus analüüsisime erinevaid tõsielulisi juhtumeid nii tuule- kui ka päikeseparkide planeerimisest. Analüüsisime valitud projektide sobivust ja hindasime, kui hästi oli projektidesse kaastatud kohalik elanikkond ning mida saaks teha, et kaasamine oleks veelgi parem. Lisaks proovisime projekti käigus tekkinud probleemidele leida lahendusi. Peale mitmete projektidega tutvumist toimus töötoas ka rollimäng, kus kõik osalejad said kehastuda üheks planeerimise protsessist osavõtjaks ning viisime läbi tõetruu arutelu, et näha lähemalt, millised probleemid võivad tekkida nii kodanikel, planeerijatel kui ka ametnikel. 

Ekskursioonil käis Agnes aga Osnabrückis, kus tutvustati Euroopa Liidu Green deali, Osnabrücki ülikooli ja linna. Tutvusime erinevatest ajastustest pärit eriilmeliste linnaosadega ja kuulsime huvitavaid lugusid ajaloost. Näiteks nägime kirikutagust suure kivimüüriga eraldatud kohta, kust pidid jumalateenistusi kuulama haiged inimesed, ja nägime teed, mida mööda toodi  keskajal linna keskväljakult nõiad jõeni, kuhu nad uputati. Osnabrückist voolab läbi Hase jõgi, mis tähendab saksa keeles Jänese jõge, aga tegelikkuses pärineb nimi vanast saksa keelest, kus see tähistas jõe hägust ja hallikat värvi.

Osnabrücki ekskursiooni grupp raekoja ees.

Lisaks, nagu kongressidele omane, toimus sealse regiooni koosolek (Regional Meeting) ja EGEA Fair, kus sai tutvuda erinevate EGEA projektide ja töörühmadega. End tutvustasid ka kõik lääne regiooni EGEA entityd, mis andis hea võimaluse tutvuda uute linnadega ja leida potentsiaalseid vahetuspartnereid. Loomulikult ei puudunud ka kõigi osalenud maade kultuure tutvustav Cultural Fair, kus sai tutvuda kõigile riikidele kõige iseloomulikumate maitsetega. Õhtud olid sisustatud vahvate temaatiliste pidudega, lauamängude ja teiste Euroopa geograafidega tutvumisega.

Kongressil oli viis päeva väga huvitav programm, sai tutvuda paljude uute inimestega üle kogu Euroopa ja nautida Saksamaad. Kuid sellest kõigest jäi meile veel väheks ja peale kongressi otsustasime Mariega vaadata üle ka Bremeni linna koos sealsete moosekantidega ning Hamburgi ja Berliini.

 

Bremeni moosekantidega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hamburgi botaanikaaias peale kongressi.

Vahvaid meenutusi 2021. aasta sügisest

Vana-aasta õhtul on ikka tavaks aeg maha võtta ja aastale tagasi vaadata. EGEA-Tartul on sügise jooksul nii palju tegemisi olnud, kuid neist blogimine on jäänud pigem soiku. Olgu meie vahvamad üritused siis just nüüd kokku võetud. Mõnusat lugemist!

Sügis algab alati uute tutvustega

Nagu igal aastal, on EGEA hooaja esimene üritus tutvumisõhtu. Uute ja vanade nägudega kohtusime korp! Fraternitas Tartuensise ruumides. Mängisime tutvumismänge, sõime hääd-paremat snäkki ja kuulasime EGEAt tutvustavat ettekannet. Olime küll veidi murelikud, kui kauaks seda kokku saamise rõõmu sel aastal jätkub, kuid nüüd võib juba kergema südamega olla, sest seni on isegi üle ootuste hästi läinud ja EGEA traditsioonid saavad edasi kesta.

Rõõmsad egealased uut hooaega alustamas

Teadus toidab

Teaduse populariseerimine sai sügisese hoo sisse Teadlaste öö siseorienteerumisega meie armsas Vanemuise 46 õppehoones. Selle aasta teemaks oli “Teadus toidab”, mis tõi meie majja kalakokad, putukad ja palju muud põnevat. Ühendades erinevaid tegevusi Loodusmuuseumis ning lisades omalt poolt mõned ülesanded, panime kokku väikese “töötubade külastamise mängu”. Kõik külastajad said näppu majaplaani, mille järgi teaduse ja toidu ühisosa avastama minna. Geograafidena panime lapsed ja nende vanemad ära arvama, mis taimed kasvavad satelliidipildil, milline on eri toiduainete jalajälg ning kust maalt üks või teine kuulus roog pärit on.

Šnitsel küll… aga kus see Austria veel oli?

Vaated Plasku katuselt

Aasta esimene tööpõld viis pundi huvilisi Plasku eelviimasele korrusele, kus pesitseb ettevõte Positium. Meid võeti seal hästi vastu. Esimese asjana jäi muidugi meelde vaade nende kontorist. Positiumi üks juhtidest, Erki Saluveer rääkis meile sellest, millega nad tegelevad ning vastas ka meie küsimustele. Siis rääkis meie liige Merli (kes ka seal töötab) rohkem erinevatest osakondadest ja nende ülesannetest. Lõpuks viidi meid ka Plasku katusele, kust oli väga hea vaade Tartu linnale.

Kunagine EGEA-Tartu president Erki rääkimas oma ettevõttest
Egealased Plasku katusel

Retk Soomaale

Oktoobri lõpus toimus Eesti Noorteühenduste Liidu poolt rahastatud projektüritus, mille peamiseks eesmärgiks oli, et geograafid saaksid lähemalt tutvuda regionaalplaneerimisega Soomaal. Teel Soomaale külastasime mitmeid Eesti väiksemaid ja suuremaid külasid, kuhu niisama võib-olla ei satukski, koos TÜ Geograafia osakonna kaasprofessori Taavi Paega arutasime nende kohtade kultuuri, mineviku ja võimaliku tuleviku üle.

Soomaal viis tuntud loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel meid räätsamatkale. Rabalaugaste vahel seigeldes õppisime nii rabade kuivendamis- ja taastamisprobleemide, loodusturismi kui ka rahvusparkide planeerimise kohta. Peale väsitavat matka suundusime ööbimispaika Särghaua õppekeskuses, kus toimusid seltsondlikud mängud ning saun.

Ürituse teisel päeval külastasime Viljandit ning kuulasime endise Halliste vallavanema ja ühiskonnateadlase Andres Rõigase kogemusi ning mõtteid seoses regionaalplaneerimisega. Saime aimu, kuidas on lood Euroopa Liidu toetustega, millised on suurimad väljakutsed nii praegu kui ka tulevikus ning mida üldse töö vallavalitsuses endast kujutab.

Kogu üritus oli meeleolukas ja lõbus, kinnitasime nii varem loengutes kuuldud mõtteid ning saime ka uusi ja väga praktilisi tarkusi.

Räätsadega rabas
Taavi Pae rääkimas kohaliku kogukonna tegevusest ja Lalsi kiriku renoveerimisest

Geograafianädala väljakutsed

Geograafianädala puhul, mis toimub iga aasta novembri kolmandal nädalal, korraldasime kaks suurt üritust: mälumängu ja seiklusmängu. Seiklusmäng kestis teisipäevast laupäevani ja pakkus väljakutseid nii korraldajatele kui osalejatele. Erinevalt tavalisest orienteerumisest, kus on kaart koos läbitavate punktidega, oli seiklusmängu ideeks anda punktide asukoha kohta hoopis erineval moel vihjeid. Igas punktis peitis end vihje järgmisele. Raja koostamise juures oli raske ja samas huvitav leida vihjeid, mis oleks jõukohased algajatele, aga pakuks pinget ka juba kogenenumatele. Osalejaid jagus ja raja lõppu jõudsid tervelt 20 tiimi.

18. novembril toimus esimene EGEA-Tartu korraldatud mälumäng (vähemasti üle pika-pika aja esimene, sest meil lihtsalt puuduvad andmed varasematest mängudest). Kui see tõik välja arvata, siis oli tegemist üsna tavalise mälumänguga. Kokku oli 20 küsimust, õigete vastuste eest jagati punkte ja parimad said auhinnad nagu ikka. Kuigi EGEA on pigem geograafe ühendav organisatsioon, siis kahjuks või õnneks ei olnud kõik küsimused geograafiaga seotud. Umbes 60 osalejaga mälumängu võib lugeda õnnestunuks ja loodetavasti saab sellest EGEA jaoks iga-aastane traditsioon. Nendele, kes ise kohale ei jõudnud, aga soovivad siiski vähemalt korra end mälumängurina tunda, siis proovige mõelda, millisel riigil võiks olla kõige rohkem saari.

Mälumäng toimus Vanemuise 46 ringauditooriumis

Suur tänu veel kord meie geograafianädala ürituste sponsoritele: Regio, Teaduskeskus AHHAA, ajakiri Eesti Loodus, National Geographic Eesti, Ronimisministeerium, Matkasport, TYPA keskus (ehk Trükimuuseum), Huggy, Tartu ülikooli pood ja koogipood Mandel.

Vahetus EGEA Zagrebiga

Novembris oli kaheksal EGEA-Tartu liikmel võimalus sõita Horvaatiasse külla EGEA-Zagrebile. Meile sai osaks väga soe vastuvõtt. Meie võõrustajad tutvustasid meile Zagrebi olulisemaid vaatamisväärsusi – saime sõita maailma kõige lühemal mägiraudteel, tutvusime Zagrebi katedraali, bastionikäikude, keskväljaku ja ajaloolise linnasüdamega. Võtsime ette ühepäevase autoreisi mägisesse Gorski piirkonda, kus nägime Põrguväravaid (tegemist on kanjoniga), mis on tekkinud laamade kokkupõrkel. Peale eestlaste jaoks närvikõdi pakkunud sõitu mägiteedel suundusime edasi ranniku poole, külastasime maagilist Rijekat. Linn asub nii mäe peal, rannikuäärsel madalikul kui ka nende vahele jääval nõlval. Meie tutvusime lähemalt kindlusega ja uudistasime Rijeka ülikooli hiljuti valminud linnakut. Muide, Horvaatias saavad tudengid käia ülikoolide läheduses tudengisööklates söömas suurte soodustustega. Näiteks praad koos eelroa ja joogiga maksab seal tudengile alla 2 euro. Päeva viimaseks sihtkohaks oli Opatija, mis on Horvaatia esimene kuurortlinn ja seal asub ka riigi vanim hotell.

Rijeka kindluses

Paari nädala pärast oli aeg horvaatlastel meile külla tulla. Paaril esimesel päeval tutvusime Tallinnaga ja teel Tartusse külastasime Muuga kabelikivi ja Jägala juga. Tartus tutvustasime vanalinna, Vanemuise õppehoonet ja muidugi ka ERMi ja KGB kongide muuseumi. Käisime piljardis ja grillisime Jänese lõkkeplatsil. Eesti looduse tutvustamiseks käisime Meenikunno rabas ja Taevaskojas ning kiikasime Räpina sadamast Venemaale. Vahetuse lõpetas saunaõhtu, mis jättis meie külalistele väga sügava mulje. Mõned ütlesid, et saunast jääkülma jõkke ujuma jooksmine ja peale sauna lumeinglite tegemine on kindlasti üks nende ekstreemsemaid kogemusi reisidelt. Aitäh kõigile osalejatele, oli väga meeleolukas vahetus!

Horvaatidele Tartut tutvustamas

Sellised vahetused annavad võimaluse tutvuda vahetult teiste kultuuridega ja saada osa kohalike igapäeva elust ning luua uusi sõprussuhteid üle Euroopa. Ilmselt on kõigi vahetuses osalenute horvaatia keele sõnavara täienenud ja kujutame paremini ette horvaatlaste olemust ning nende toidukultuuri. Ilmekust lisavad ka huvitavad seiklused, millega enne vahetust arvestada ei oskagi. Horvaatias mägiteedel tuli sõiduteele varisenud kive korjata enne, kui üldse autoga sõita sai, Eestis tõstsime kambaga aga puid tee pealt eest. Sarnasused riikide vahel on leitavad.

Milline võiks geograafia olla 2050. aastal?

Innustunud geograafianädalast, tuli meil mõte korraldada aruteluõhtu geograafia tulevikust. Milliseks kujuneb geograafia kui teadus? Kuidas geograafiat tulevikus õpetatakse? Milliseks muutub maailm, mida geograafia uurib? Koos kuue õppejõuga (kaks igast õppetoolist) püüdsime nendele rasketele küsimustele vastuseid leida. Põnevaid mõtteid oli mitmeid, kuid õnneks oli ühine tõdemus, et kaardid ega geograafia ei kao lähima 30 aasta jooksul kuhugi.

Arutelul osalesid õppejõud Raivo Aunap, Age Poom, Tiit Tammaru, Ain Kull, Ivika Ostonen-Märtin ja Evelyn Uuemaa

Reisiklubi “Jõehuvilise seiklused Albaanias”

Novembri lõpus saime bioloogia ja ökoinnovatsiooni magistrandilt Jürgen Karvakult kuulda tema seikluste kohta jõgedeteemalises suvekoolis “Students for Rivers – Albania”. Reisiklubi jooksul kuulsime erinevatest Albaania jõgede keskkonnaprobleemidest, vahvatest süstamatkadest, kohalike ja nende kommetega tutvumisest ning nägime pilte imelisest Albaania loodusest. Meeleolu loomiseks oli Jürgen kaasa toonud ka ciabattat ja fetajuustu, mis täitis saalisolejate kõhte ja aitas meidki mõtetes Albaaniasse transportida.

Lahe geograafiatund

Meie menukas projekt “Lahe geograafiatund” toimus ka sel sügisel ning viis uut noort said koolis käe valgeks. Tegelikult peaks ütlema, et alles novembris lõppes eelmise aasta projekt ja algas uus. See tõi kaasa ka selle, et pikka aega projekti juhtinud Merli pani viimaks ameti maha ja uueks projektijuhiks sai Elina. EGEA poolt suur tänu ja aplaus Merlile aastatepikkuse panuse eest ja edu Elinale sellel meie jaoks nii olulisel teel! Lähemalt laheda geograafiatunni käekäigust saad lugeda 30. novembri blogipostituses.

Piparkoogiõhtu

Detsembrikuus kogunesime traditsiooniliselt ühiselt piparkooke küpsetema, sellel aastal valmistasime neid 16. detsembril EÜS Põhjala ruumides Jakobi tänaval. Peab märkima, et Põhjala ahi sai korralikult vatti, sest piparkooke valmis meil tõesti terve hulk. Keskkonnainimestena kasutasime ka kõik glasuurid viimseni ära, mistõttu nii mõnigi valminud piparkook oleks võinud kaalujälgijatele šoki põhjustada… Lisaks küpsetamisele ja kaunistamisele kuulasime Marie ettekannet tulevastest “suure” EGEA üritustest ning mängisime jõuluteemalist mälumängu. Jagamata ei jäänud ka loositud kingipakid, mis tekitasid elevust ja rõõmu kõigis. Aitäh kõigile meeldiva koosviibimise eest!

Meeleolukas esitlus Marielt
Usinad käed piparkooke kaunistamas

EGEA-Tartu soovib kõigile mõnusat vana-aasta lõppu ja seiklusterohket uut 2022. aastat!