Veebiviktoriini küsimused ja vastused

Teisipäev, 14. november

Viimasel ajal on palju juttu olnud haldusreformist ning kohalike omavalitsuste (KOV) liitmisest. Milleks meile KOV-id ning kuidas geograafid nendega seotud on?

Eestis on kahte liiki kohalikke omavalitsusi – vallad ja linnad. KOV-id korraldavad kohaliku eluolu: tagavad oma elanikele lasteaia- ja koolihariduse, hoolitsevad sotsiaalhoolekande ja kommunaalteenuste eest ning korraldavad kohalikku kultuuri- ja spordielu. Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste järel jõustus haldusreform, mis kahandas KOV-ide arvu 213-lt 79-le. Muutuste taga on eelkõige eesmärk muuta KOV-ide töö efektiivsemaks ning inimeste elu paremaks.

Samadel põhjustel on valdu liidetud varemgi. Vallad tekkisid 19. sajandi alguses, kui Eesti talupojad vabastati pärisorjusest ja tekkis vajadus mõisatest eraldi kohalikku elu korraldada. Paljud väiksed vallad ei tulnud oma ülesannetega toime ning sajandi lõpus toimunud ulatusliku valdade liitumise käigus jäi enam kui tuhandest vallast järgi ligi 350. Vabariigi ajal toimunud reformi tagajärjel kaotati veel ligi 100 valda. Nõukogude võimu ajal saame rääkida hoopis külanõukogudest ja rajoonidest, mis Eesti iseseisvudes taas valdadega asendati.

Saksa geograaf Walter Christaller töötas välja keskuskohtade teooria, mille kohaselt on keskuskohad ehk suuremad linnad ja asulad ümbritsevatele aladele (tagamaale) teenuste pakkujad. Keskuseid ja tagamaid on uuritud ka Eestis – nimelt oli üks esimesi Christalleri teooria rakendajaid Eesti geograaf Edgar Kant 1930. aastatel. Tänapäeval uurivad Tartu Ülikooli geograafid samuti, milliste kohtade vahel inimesed iga päev tööle/kooli – koju liiguvad ehk millised linnad toimivad kui keskused ning kus on nende tagamaa.

Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele:

Küsimus: Milliste maakondade piirid 2017. aasta haldusreformi käigus ei muutunud?

Vastus: Lugesime õigeks vastuseks  Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa või Harjumaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Kõigi teiste valdade piirid muutusid suuremal või vähemal määral – mitmel juhul vahetasid maakonda terved vallad, kuid mõnel juhul vaid paar küla. Vastuse saab välja lugeda näiteks haldusreformi veebilehel olevalt Rahandusministeeriumi kaardilt või Maalehe interaktiivselt kaardilt hoolega piire jälgides. Kas Harjumaa piirid muutusid? Kui arvestame haldusreformi toimumisena pärast kohalike omavalitsuste valimisi jõustunud uued piirid, siis Harjumaa säilitas oma kuju ja piire ei muutnud. Kui vaatleme haldusreformi laiemalt – kui pikaajalist protsessi, siis Harjumaa muutus ühe küla võrra väiksemaks. Märtsis muutis oma kuuluvust Rehemäe küla, mis eraldus Nissi vallast Harjumaal ja liitus Lääne-Nigula vallaga Läänemaal. Kuna liitumise ajendiks olid haldusreformist tulenevad paratamatud muudatused, võib seda lugeda ka haldusreformi osaks.

Lisaküsimus gümnaasiumiõpilastele:

Küsimus: Kui võrrelda haldusreformijärgselt eesti kohalikke omavalitsusi, siis milline on pindalt suurim ja milline pindalalt väikseim KOV?

Vastus: Suurimaks kohalikuks omavalitsuseks on Saaremaa vald (üle 2700 km­2), mis hõlmab tervet Saaremaad. Väikseimaks on Loksa linn (3,8 km­2), mis jäi ühinemisprotsessist puutumata.

Kolmapäev, 15. november

Täna on ülemaailmne GIS-päev. GIS ehk geograafilise informatsiooni süsteem on ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja esitlemiseks. Et GIS-i levinuimaks esitlusviisiks ja geograafide tuntuimaks väljundiks on kaardid, keskendumegi täna nende loomise protsessile.

Kaartide tegemiseks on vaja andmeid ning klassikaliselt kogutakse neid maamõõtmise käigus. Täpsemad mõõdistusseadmed ja -tehnikad on tulnud ajapikku kasutusele üleüldise tehnoloogilise arengu käigus. Mõõdistuste ajalugu ise on olnud mitmekesine. Näiteks kasutati muistses Egiptuses nööri, millel oli kindlate ja ühtlaste vahemaade taha seotud sõlmed. Nii oli võimalik mõõta vajalikke kauguseid ning ulatusi. Vana-Roomas mängis maamõõtmine väga olulist rolli, sest alade suuruse alusel maksustati eri piirkondi.

Keskajal võeti kasutusele mensulmõõdistamine, mis kujutab endast joonestuslaual kippreegliga kaldenurkade ja kauguste mõõtmist. See andis välimõõdistamisel väga täpseid tulemusi ning võimaldas piirkonda kaardistada. Järgnes ulatuslik triangulatsioonipõhine maamõõdistamine. Triangulatsioonmõõdistus põhineb matemaatikast tuntud kolmnurga omadustel ehk kui on teada kolmnurga kahe nurga ja ühe külje pikkus, saame arvutada ka teiste külgede pikkuse. Nii oli võimalik mõõta juba märksa suuremaid – kilomeetritesse ulatuvaid vahemaid – küllaltki täpselt.

Tänapäevased maamõõdistamised toimuvad kohalikul tasandil optilise tahhümeetriga, mis mõõdab kahe punkti vahelise valguse edasi-tagasi liikumist ning arvutab selle põhjal kauguse. Optika abil saadakse tulemused suisa millimeetrise täpsusega. Suuremad alad ja piirkonnad kaardistatakse satelliitpiltide abil. Väga hea kvaliteedi ja resolutsiooniga pilte tehakse nii satelliitidelt, lennukitelt kui ka droonidelt.

Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele:

Küsimus: 2015. aastal tegi Maa-amet Eesti pindala kohta korrektuuri.  Mis suunas ja kui palju Eesti pindala muutus? Miks selline muutus aset leidis?

Vastus: Eesti pindala kasvas 112 ruutkilomeetrit. Muutuse põhjuseks 2015. aastal olid kasutusele võetud täpsemad kaardistusmeetodid. Tänapäevased aerofotod ja maapinna laserskaneeringud võimaldavad suuri alasid mõõta oluliselt täpsemalt kui minevikus tehtud käsimõõdistused. Samuti on digitaalsed andmekogud täpsemad kui paberkaardid. Eesti pindala suurendab vähehaaval ka Lääne-Eestis toimuv maakerge, kuid ainult seda ei saa konkreetse küsimuse õigeks vastuseks pidada. Viide teemakohasele Postimehe artiklile.

Lisaküsimus gümnaasiumiõpilastele:

Küsimus: Alloleval pildil on Maa-ameti reljeefimudel, millel on kujutatud üht tuntud kohta Eestis. Millist?

Allikas: Maa-amet. (Pildil klikates avaneb see suuremalt)

Vastus: Tuntud Eesti paigaks reljeefimudelil on Tallinna vanalinn. Kõige selgemalt eristub mägi keset pilti ehk Toompea ning selle ümber säilinud bastionid (lõunas Lindamägi/Rootsi bastion ja Harjumägi/Ingeri bastion ning eemal kirdes Rannamägi/Skoone bastion). Pildi vasakus servas tuleb selgelt esile pikk ja kitsas kõrgem pinnavorm – tegu on Balti jaama suunduva raudteetammiga.

Neljapäev, 16. november

Loodusgeograafia moodustab kõikidest geograafia-teemalistest uurimustest väga suure osa. Loodusgeograafid uurivad peamiselt maapinnal ja atmosfääris toimuvat, aga ka maapinda mõne meetri sügavuselt. Näiteks uurivad loodusgeograafid mulla, õhu ja vee koostist, aga ka taimeliikide levikut ning looduses esinevate nähtuste omavahelisi seoseid ja mõjusid. Pinna- ja põhjaveekogude uurimisega tegeleb hüdroloogia.

Täpsemalt tegelevad hüdroloogid ehk vee-uurijad Maal asuva vee liikumise, kvaliteedi ning jaotumise uurimisega. Kõige rohkem tähelepanu saab kindlasti hüdroloogiline tsükkel ehk vee liikumine maapinnal, selle all ja kohal. Samas on ka teised uuringuvaldkonnad olulised, sest meil on vaja teada, milline on vee kvaliteet ja kuidas on see muutunud ning samuti seda, millised muutused leiavad aset vee jaotumises erinevate veevarude vahel.

Enamuse Maal asuvast veest moodustab soolane vesi, mida on 97% kogu vee hulgast. Magevett on Maal vaid umbes 3%. Kõige suurem mageveevaru asub liustikes, ent ka põhjavesi moodustab kogu Maal asuva magevee hulgast märkimisväärse osa – peaaegu kolmandiku – ning seetõttu on põhjavee uuringute näol tegemist olulise valdkonnaga. Põhjavesi on allpool mullavett asuv vesi, mis tähendab, et tegemist on lähtekivimis või sellest allpool asuva veega. Kuigi põhjavesi asub sügaval maapinnas ja me võime arvata, et see on seal hästi kaitstud, siis nii see ei pruugi alati olla. Seetõttu on vaja pidevalt tegeleda põhjavee kaitsmisega, et säilitada selle kvaliteeti.

Küsimus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele:

Küsimus: Millisel põhjusel saab suur hulk Eesti jõgesid alguse Pandivere kõrgustikult ja selle jalamilt?

Vastus: Mitmed Eesti jõed (näiteks Pärnu, Jägala ja Põltsamaa jõgi) saavad algus Pandivere kõrgustikult või selle jalamilt, sest tegemist on ulatusliku karstialaga. Põhja-Eesti lähtekivimiks on lubjakivi, milles sisalduvad karbonaadid lahustuvad sademevees. Lahustumise tagajärjel tekivad lõhed, lehtrid ja koopad, mis soodustavad vee kiiret neeldumist. Neeldunud vesi liigub karstiala servade suunas ning on toiteks paljudele allikatele ja jõgedele.

Hindamisel järgisime põhimõtet, et ainult allikate mainimise eest sai 0,5 punkti ning selgitus allikate ja karsti kohta teenis 1 punkti. Allikaid asub mujalgi Eestis, kuid nii paljude allikate teke Pandiveres on eelkõige seotud sealse karstialaga.

Lisaküsimus gümnaasiumiõpilastele:

Küsimus: Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala on Eestis ainuke omataoline. Mis teeb just selle piirkonna eriti tundlikuks saastamise (näiteks erinevate lämmastik- ja fosforväetiste või kahjurimürkide) suhtes?

Vastus: Pandivere ja Adavere-Põltsamaa kant on looduslike tegurite poolest eriline piirkond, sest sealne pinnakate on õhuke ning karstialal on palju karstilehtreid ja allikaid, mis muudab vee neeldumise maapinda väga kiireks. Õhuke pinnakate ei suuda vett filtreerida ning nii jõuab saastunud vesi kiirelt põhjavette. Pandivere piirkonnas asuvad Eesti ühed viljakamad mullad, mistõttu on seal põllumajanduslikku maad keskmisest rohkem. Nitraaditundlikul alal tuleb kemikaalide kasutamisega olla väga ettevaatlik, sest liigne väetamine mõjutab kiirelt põhjavee kvaliteeti.