Geograafianädal 2018

VEEBIVIKTORIIN

Küsimused ilmuvad 13.-15. novembril iga päev kell 8:00 EGEA-Tartu veebilehel ja ERR Novaatoris.

Vastamiseks on aega samal päeval kella 19:00ni. Eelmiste päevade vastused on leitavad SIIT.

Neljapäev, 15. november.
Veebiviktoriini viimase päeva küsimused on inimgeograafia valdkonnast

Inimgeograafia üheks allharuks on linnageograafia. Nutika linna kontseptsioon on tänapäeval oluline, sest ressursse peab ära kasutama võimalikult efektiivselt, seda enam, et igasugused keskkonnaprobleemid on väga levinud. Linn peaks ajaga kaasas käima ning olema elanikele mugav koht, kus elada, samas aga arvestama selliste probleemidega nagu reostus, õhusaaste, segregatsioon jne ning leidma neile lahendusi. Juba praegu elab linnades üle poole meie planeedi elanikkonnast, seega on linnaplaneerijatel oluline roll meie keskkonna kujundamisel. 2016. aastal algas projekt nimega SmartEnCity, kuhu ühe linnana on kaasatud Tartu. Projekti eesmärk on muuta linnaruum targaks ja säästvaks ning selle raames paigaldatakse päikesepaneele, renoveeritakse elamuid, kasutatakse nutikodu lahendusi ja vähendatakse energiatarbimist. Linnade planeerimine toob kaasa palju väljakutseid, samas ka selle ajalugu on olnud väga kirju. Tänane küsimus on inspireeritud ühest kuulsast maailma näitest.

Küsimus nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile:

1) USA-s toimus 1970ndatel kuulus kortermajade lammutamine. Kortermajad asusid rajoonis, mis meenutab meie nõukogudeagseid rajoone, üheks näiteks võib tuua Lasnamäe. Mis nime all tunti seda USA elamukompleksi? See nimi koosneb kahest perekonnanimest.

Lisaküsimus gümnaasiumile:

2) Mis oli selle lammutusprotsessi peamiseks põhjuseks (nimeta 1)  ja millised selle piirkonna hooned jäid alles (nimeta 3)?

 


Kolmapäev, 14. november.

Veebiviktoriini teise päeva küsimused on kartograafia valdkonnast.

Kellaaeg ja kellakeeramine on viimasel ajal olnud Euroopas küllaltki kuum teema. Tihti peame mõnda teise riiki reisimisel arvestama selle geograafilisest asukohast tulenevalt ka kellaaja erinevusega. Samuti pole alati lihtne ülesanne välja mõelda näiteks seda, et mis kell on kõige targem kokku leppida Skype’i vestlus tööandjaga Austraaliast? Või et miks pikkasid vahemaid lennukiga rändavad inimesed kurdavad jet lagi ehk ööpäevase rütmi segimineku üle? Ajavööndite vajadus oli tihedalt seotud kasvava transpordivajadusega ja kommunikatsiooniga industrialiseerimisperioodil. Briti raudteefirmad hakkasid omaks võtma Greenwich Mean Time’i (GMT), mis aitas transpordigraafikuid koordineerida. Globaalsel tasandil kehtestati ajavööndid 20. sajandi alguses, kuna oli tarvis ühtset süsteemi, mille alusel korraldada navigatsiooni, laevandust, transporti ja kaubandust. Ajavööndid puudutavad me kõigi elusid ühel või teisel moel ja tuleb tõdeda, et kartograafial ja kaarditundmisel on olnud oluline roll nende kujunemisel.

Küsimus nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilastele:

1) Teoreetiliselt võiks Eesti kuuluda kahte erinevasse ajavööndisse. Kust peaks see piir potentsiaalselt kulgema ja miks me ikkagi ühtset kellaaega kasutame?

Lisaküsimus gümnaasiumiõpilastele:

2) Kui Kiribati riigile kuuluv Vaikse ookeani saar Kiritimati tähistab uut aastat 01.01.2019 kell 00:01, siis mis on samal hetkel kellaaeg Howlandi saarel, mis asub samuti Vaikses ookeanis?

Teisipäev, 13. november.

Teisipäevane küsimus on loodusgeograafia valdkonnast. Suur osa meie igapäevaelus kasutatavast energiast pärineb maavaradest. Eesti üheks olulisemaks maavaraks on kukersiit, millest toodetakse soojuselektrit. Maavarade kaevandamise tõttu on Eestis nii mõnigi mahajäetud kaevandus, millele on vaja leida uus otstarve. Näiteks Piusas asuv klaasiliivakarjäär on tänasel päeval oluline turismisihtkoht ja sealsed maa-alused koopad pakuvad varju tuhandetele nahkhiirtele. Taastuvatest loodusvaradest on Eestis ääretult olulisel kohal ka turvas, mis leiab kasutust nii energeetikas kui ka põllumajanduses. Arvestatava paksusega turbakiht kujuneb aga väga pika aja jooksul, sest turvast tekib juurde kõigest 1 mm aastas. Kuivendatud soode taastamine on tänapäeval suureks väljakutseks.
Eelnevat teksti kokku võttes tuleb tõdeda, et inimtegevuse tõttu võib meid ümbritsev keskkond drastiliselt muutuda ning sellest on inspireeritud ka tänane loodusgeograafia küsimus.

Allikas: Maa-amet.

Küsimus nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilastele:
1) Mis maakonnas asub pildil kujutatud koht? Millega on tegu?

Lisaküsimus gümnaasiumiõpilastele:
2) Miks ja kuidas on selline vaatepilt tekkinud?  Mis otstarve on veega täitunud süvenditel praegu ja milleks kasutati neid enne?

Rahvusvaheline geograafianädal (Geography Awareness Week) leiab 2018. aastal aset 11.-17. novembril. Taas kord on EGEA-Tartul põnevad plaanid!Juba kolmandat aastat järjest oleme korraldamas veebiviktoriini, mis on mõeldud kõigile põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele üle Eesti. Veebiviktoriin koosneb kolmest küsimusest, üks igast geograafia valdkonnast.

Parimaid premeerivad National Geographic Eesti, Eesti Loodus, Regio ja Petrone Print!

 

 

 

Vaata ka Facebooki üritust!

Reisiklubi polaarturismist

15. novembril kell 18.15 on oodata järjekordset reisiklubi polaarturismi teemal. Külla tuleb Eesti geograaf ja teadusajaloolane Erki Tammiksaar. Ta on uurinud baltisaksa polaaruurijaid 19. sajandil ning omab ülevaadet ekspeditsioonide korraldamisest polaaraladele nii 100 aastat tagasi kui ka tänapäeval.
Reisiklubis kuuleb Tammiksaare ülevaadet isiklikust kogemusest ja tänapäeva turismist Arktikas ning Antarktikas. Kõigil kuulajatel on võimalik esitada ka huvipakkuvaid küsimusi.

Jälgi üritust Facebookis.

GIS-päev Tallinnas

Geograafianädala raames toimub 14. novembril ka ülemaailmne GIS-päev – Eestis sel päeval toimuvaga saab tutvuda SIIT.