Lääne regiooni kongress Saksamaal

Üle kahe aasta toimus jälle esimene suur EGEA Euroopa üritus, milleks oli lääne regiooni kongress ehk WRC 22 (Western Regional Congress 2022).


WRC osalejad ja korraldajad viimasel päeval Dammes.

EGEA-Tartut olid esindamas Agnes ja Marie Johanna. Kongress toimus Lääne-Saksamaal väikeses Damme linnas, mis asub looduskaunis kohas, kus pinnavorme on kujundanud liustike tegevus. Praegu on piirkonnas palju põllumajandust ja ka kaevandusi. Piirkonnast inspireeritult oli kongressi teemaks “Sustainable opportunities of shaping anthropogenic influences”. Sellest tulenevalt sai osaleda kongressil erinevates töötubades ja ekskursioonidel, mis olid seotud jätkusuutlikusega, inimtekkeliste mõjude leevendamisega ja nende teemade toomist nii tavakodanike kui ka õpilasteni. Nii sai osaleda aeglase liikumise (slow mobility), taastuvenergia projektide kaasava planeerimise, jätkusuutliku arengu õpetamise, Saksamaa lihatööstuse tuleviku, vegetatsiooni geograafia töötoas kui ka õppida ise ehitama käepärastest vahenditest tuulikuid. Ekskursioonidel sai lähemalt tutvuda jätkusuutliku linnaplaneerimisega, külastada tuuleenergia muuseumi, käia tutvumas biogaasi tootvate ettevõtetega ja näha sealse piirkonna kvartsiidi kaevandusi.

Marie viis läbi töötuba jätkusuutliku arengu õpetamisest koolides. Tema kaasjuhendajaks oli Praha EGEAst bioloogia ja geograafia õpetaja Marek. Töötoa lõpuks said osalejad valmis case study-põhiste tunnikavadega, mida Marie ka oma gümnaasiumis õpilaste peal katsetama hakkab. Kokku tehti kolm põhjalikku tunni- ja teemakava, mille teemad olid järgmised: Vihmametsade raie, jalgrattateede võrgu analüüsimine kahe Euroopa linna põhjal ning “Vaesus – relatiivne ja absoluutne”.


Töötoas välja töötatud tunnikava.

Marek ja Marie oma töötoas osalenutega.

Samuti käis Marie ekskursioonil kvartsiidikaevanduses ning tõi kaasa hulgaliselt süsinikurikast kilti, mille sees on Karboni ajastu taimejäljendid.

Taimede jäljendid süsinikurikkas kildis.

Agnes osales kaasava planeerimise töötoas, kus analüüsisime erinevaid tõsielulisi juhtumeid nii tuule- kui ka päikeseparkide planeerimisest. Analüüsisime valitud projektide sobivust ja hindasime, kui hästi oli projektidesse kaastatud kohalik elanikkond ning mida saaks teha, et kaasamine oleks veelgi parem. Lisaks proovisime projekti käigus tekkinud probleemidele leida lahendusi. Peale mitmete projektidega tutvumist toimus töötoas ka rollimäng, kus kõik osalejad said kehastuda üheks planeerimise protsessist osavõtjaks ning viisime läbi tõetruu arutelu, et näha lähemalt, millised probleemid võivad tekkida nii kodanikel, planeerijatel kui ka ametnikel. 

Ekskursioonil käis Agnes aga Osnabrückis, kus tutvustati Euroopa Liidu Green deali, Osnabrücki ülikooli ja linna. Tutvusime erinevatest ajastustest pärit eriilmeliste linnaosadega ja kuulsime huvitavaid lugusid ajaloost. Näiteks nägime kirikutagust suure kivimüüriga eraldatud kohta, kust pidid jumalateenistusi kuulama haiged inimesed, ja nägime teed, mida mööda toodi  keskajal linna keskväljakult nõiad jõeni, kuhu nad uputati. Osnabrückist voolab läbi Hase jõgi, mis tähendab saksa keeles Jänese jõge, aga tegelikkuses pärineb nimi vanast saksa keelest, kus see tähistas jõe hägust ja hallikat värvi.

Osnabrücki ekskursiooni grupp raekoja ees.

Lisaks, nagu kongressidele omane, toimus sealse regiooni koosolek (Regional Meeting) ja EGEA Fair, kus sai tutvuda erinevate EGEA projektide ja töörühmadega. End tutvustasid ka kõik lääne regiooni EGEA entityd, mis andis hea võimaluse tutvuda uute linnadega ja leida potentsiaalseid vahetuspartnereid. Loomulikult ei puudunud ka kõigi osalenud maade kultuure tutvustav Cultural Fair, kus sai tutvuda kõigile riikidele kõige iseloomulikumate maitsetega. Õhtud olid sisustatud vahvate temaatiliste pidudega, lauamängude ja teiste Euroopa geograafidega tutvumisega.

Kongressil oli viis päeva väga huvitav programm, sai tutvuda paljude uute inimestega üle kogu Euroopa ja nautida Saksamaad. Kuid sellest kõigest jäi meile veel väheks ja peale kongressi otsustasime Mariega vaadata üle ka Bremeni linna koos sealsete moosekantidega ning Hamburgi ja Berliini.

 

Bremeni moosekantidega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hamburgi botaanikaaias peale kongressi.

Reisiklubi: vaatleja elu kalalaeval

2020. aasta viimane reisiklubi toimus 9. detsembril. Seekord oli meil külas geograaf Reemet Okas, kes töötas mitu kuud kalalaeval vaatlejana. Ta jõudis seilata nii külmal Barentsi merel kui ka Atlandi ookeanil. Reemet nägi isegi Kanada rannikut, kuid tema jalad seda siiski ei puudutanud. Õhtu jooksul sai koguda teadmisi kalapüügi viiside ja selle reguleerimise kohta. Lõpupoole vaatasime Reemeti enda poolt tehtud filmi meremeheelust.

Esmakordselt toimus reisiklubi veebi vahendusel. Seesugune formaat toimis väga hästi, kuna aktiivseid kuulajaid oli tervelt 37 ja vastukaja oli ainult positiivne!

Suur aitäh Reemetile põneva ja sisuka ettekande eest ning suur tänu ka Madlile ja Mariiale, kes ürituse korraldasid!

LOTÄkas on elupäästja 2020

Vahemikus 7. kuni 18. detsember 2020 toimus EGEA-Tartu traditsiooniline vereloovutusüritus “LOTÄkas on elupäästja!”. Sel korral toimus üritus teises formaadis kui varasemalt. Nimelt ei tulnud TÜ Kliinikumi verekeskus oma aparatuuri ja personaliga Vanemuise õppehoonesse, vaid tudengid said käia TÜ Kliinikumis kohapeal. Vereloovutajaid oli seekord 21 – igati tubli tulemus! Kõikide heategijate vahel läks loosi 17 auhinnakomplekti, mis tähendas, et tõenäosus auhinda saada oli mitu korda suurem kui seda mitte saada. Need neli inimest, kes ilma jäid, on erilised ja kohe kindlasti veab neil armastuses! Taavi Pae ja Regio poolt välja pandud Eesti rahvusatlase võitis meie oma Marie Johanna Univer, kelle jaoks on see juba järjekorras teine võidetud rahvusatlas! Loodetavasti leiavad mõlemad eksemplarid ohtralt kasutust!

Suur kummardus tuleb teha sponsorite ees, kes olid sel korral eriti helded! Üritust toetasid Regio, Karlova Kohv, Eesti Rahva Muuseum, Toome Kohvik, Illegaard, Raamatukauplus Krisostomus, VLND Burger, Nurme Looduskosmeetika, Raamatutuba Fahrenheit 451.

Tagasivaade Tudengipäevadele

Möödunud on järjekordsed sügisesed Tudengipäevad! Nädal täis tegevust nii korraldajatele, osavõtjatele kui ka usinatele sponsoritele, ilma kelleta poleks saanud üritused toimuda, võimaldasid alustada käesolevat õppeaastat hoogsa rütmiga. Orienteerumisvõistluse “Toidujaht” raames said osalejad punkte läbides nii süüa kui juua, kohut mõista oma toiduvalmistamise alaste oskuste ja teadmiste üle, kuid ka sportlikult otsida seda märkamatut pirnipuud TÜ botaanikaaiast! 

Nõnda võtsid ürituse kokku meeskonnad Aiesec Ogx ja Grapo-Apo:

“Meie tiim EGEA orienteerumise üritusel oli väga rahvusvaheline: üliõpilased Marokost, Indoneesiast ja Vietnamist. Selles, kas osaleda, ei olnud kahtlustki! Tegu oli ju söögiga! Meile väga meeldisid kõik punktid. Eriti elavateks läksid arutelud pitsade ja taimsete piimade ära arvamiste juures. Tõelised maitsemeeled oli vaja käiku panna kringli koostisosade arvamise ülesande punktis!

Ühesõnaga sai süüa, juua (smuutit!) ja Tartut avastada. Mõnus oli ka asjaolu, et kiirus ei lugenud, seega sai head ilma ja seltskonda nautida.” Aiesec Ogx

“Meie arvates olid kõige vingemad ülesanded need, kus pidi kasutama oma maitsemeeli, et eristada erinevate firmade pitsasid, loetleda maitse järgi kringli koostisosasid või juua Trepis piimashotte. Lisaks polnud meist keegi varem aja peale smuutit joonud ega Toomemäel kartuleid koorinud. Seega oli Toidujahi näol tegemist näljastele tudengitele suurepäraselt sobiva meelelahutusega.” Grapo-Apo

Tublimatele jagasime pärast üritust välja rohkem kui 270€ väärtuses kinkekaarte ja auhindasid meie suurepärastelt kohalikelt ettevõtetelt! EGEA-Tartu tänab kõiki osalejaid, korraldajaid ja kaasa aidanud sponsoreid: Aparaat, Trepp, Kultuuriklubi Salong, Pappa Pizza, Antonius Hotell ja Restoran, Veg Machine Tartu, Barlova, Da Vinci Pasta & Pizza, Illegaard, Drinkgeld, PizzaMinisteerium ja Ülikooli Kohvikut. Suur kummardus kõikidele osalistele! Ilma teieta poleks see nii väärt seiklus olnud!

EuroMed Regional Congress Malta 2019

EuroMed Kongress toimus seekord päikeselisel Maltal. EGEA-Tartut esindasid kogenud kala Marie ja Margarita, kelle jaoks oli tegu esimese kongressiga. Sündmus leidis aset 14.-19. aprill, mille sisse mahtusid tegusad ja toredad päevad koos umbes 70 noorgeograafiga üle Euroopa. Majutatud olime Malta Ülikooli ühikasse, mis erines meie ühiselamute arusaamast päris palju- sisehoovis oli kaks basseini ja söökla oli väliterassil. Toad olid neljakohalised; Margarita oli ühes toas poolaka, ungarlase ja itaallasega. Marie toas olid veel sloveenlane, šveitslane ja horvaat.

Kongressi teema oli “Island life”, workshopid oli nii saare geomorfoloogia, rannikualade, hääbuvate liikide kui ka sealsete sotsiaalsete probleemide kohta. Nii Marie kui ja Margarita olid “Coastal and marine management” töötubades.

 

 

 

 

 

 

 

Esimesel päeval oli sissejuhatav osa Malta rannikute kujunemisest ja seal toimuvatest protsessidest. Pärastlõunast töötuba viis läbi Malta Ülikooli professor, kes seletas täpsemalt rannikuäärsete piirkondade arenemisest ja erosiooniprotsessidest.

Coastal and Marine Management workshop
kohvipaus

Õhtul oli peo teemaks Game of Thrones- toimus ühisvaatamine GoT uusimat osa ning hiljem jagati parimaid kostüümi auhindu. Marie sai parima krooni auhinna 🙂 

GoT filmiti siin
GoT kostüümid

Teadusliku ekskursioonil käisime Ghajn Tuffieha Bay rannikuäärsetel. Pärast rühmadesse jaotamist hakkasime läbi viima mõõtmisi, mis hiljem läksid kasutusse kohalikule omavalitsusele ja ülikoolile. Täpsemalt uurisime uhtorgusid, meie ülesandeks oli mõõta nende laiust, sügavust, kaldenurka ja kirjeldada taimkatet ja setteid. Jagunesime rühmadesse, igal rühmal 50 meetri pikkune uhtorg, kus pidi viiest eri punktist andmeid koguma. Pärast seda tutvusime kohaliku keskkonnateemalise MTÜga, kes rääkis oma tegevustest ja sealse piirkonna probleemidest. Samuti saime ise käed külge panna ja akaatsia juurevõrseid välja tõmmata. Kui töö tehtud, viskasime kindad nurka ja läksime AquaBioTech firmasse, mis tegeleb mereteemaliste projektidega. Meile näidati ka laborit, kus kasvatati kalasid uuringute jaoks. Õhtul toimus basseinipidu.

Ghajn Tuffieha Bay

mõõtmised

Järgmisel päeval külastasime Malta Ülikooli ja meile näidati kampust. Regional Meetingu ajal toimusid erinevad tegevused neile, kes sellel koosolekul olema ei pidanud. Näiteks pidime gruppides arutama, millisena näeme EGEAt aastal 2030. Hiljem toimus TedTalks, kus workshoppide juhid tegid kokkuvõtte oma töödest ning kohalikud professorid lisasid pärast ettekandeid omapoolseid kommentaare. Õhtul leidis aset Cultural Fair, kus iga riigi esindajad olid kaasa võtnud oma maale traditsioonilisi toite. Eestit esindasid must leib,  Kalevi kommid ja šokolaadid. Šveitslased olid kaasa võtnud fondüü, kus peal juustu sulatada ja seda ciabatta peal serveerida. 

ülikooli seinal

 

 

 

 

 

 

 

 

ülikooli sisehoov

 

 

 

 

 

 

 

ülikoolis

Järgmisel hommikul istusime bussi ja sõitsime idarannikule, kus alustasime West Coast Hike’i. Nägime saare ilusamaid vaateid. Matk kulmineerus paadisõiduga merel, kus avanesid ilusad vaated kaljudele. Pärast saime ka kividelt vette hüpata, mis tekitas palju elevust. Õhtul oli maltapärane õhtusöök, kus pakuti traditsioonilisi sööke, näiteks soolaseid ja magusaid pirukaid kohupiima, hernestega. Viimase õhtu puhul oli kongressidele omane lahkumispidu.

West Coast Hike
vaade paadist

 

 

 

 

 

 

 

 

Ja oligi aeg sammud kodupoole seada. Kongress oli igati hästi korraldatud ning nii Marie kui ka Margarita jäid reisiga väga rahule!

LOTÄkas on elupäästja 2018

Neljandat aastat järjest toimus LOTÄkas on elupäästja ehk heategevuslik veredoonorlusüritus. Sel aastal annetasid Vanemuise 46 õppehoones verd 45 inimest (nii tudengid kui ka töötajad). Kõigi heategijate abiga koguti kolme tunni jooksul 20,25 liitrit verd, mis võib päästa nii mõnegi inimese elu.

Nagu ka varasematel aastatel, oli ka sel aastal rohkelt esmakordseid annetajaid. Inimestega suheldes rõhutati, kui vajalikud sellised üritused on ja tuli soovitusi, et neid võiks toimuda palju rohkem. Mitmed inimesed lubasid, et tulevad järgmine aasta uuesti, mida loodame väga, sest iga annetus võib päästa kellegi elu!  Hubases seltskonnas kostitati doonoreid maiuspaladega nagu näiteks jogurt, kringel, mahl jne. Sõbralikud arstitädid leevendasid nii mõnegi esmadoonorlase ärevust. Loodame ka järgmisel aastal palju uusi nägusid LOTÄkal näha! 🙂

EGEA- Tartu soovib tänada oma toetajaid, kes aitasid üritusele väga palju kaasa : Aparaat, Astri köök, DuNord, Escaper, Illegaard, Nurme Natural Skincare, Poko, Tassikoogid, Tere Piim ja muidugi Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus.

Pildid: Triin Abrams

Geograaf innustab ja motiveerib – Gerda Moor

Selleaastasele geograafianädalale paneb punkti intervjuu geograafiavilistlase Gerdaga, kes õppis meie armsas geograafiaosakonnas aastatel 2009-2013. Lisaks sellele, et Gerda innustab koolis õpetajana noori potentsiaalseid geograafe, on ta andnud olulise panuse ka EGEA-Tartu edendamisse. Loe, kuidas Gerda geograafiani jõudis, tema ülikooliaegsetest mälestustest ning sellest, miks tasub geograafiat õppida 🙂

 

Kuidas leidsid pärast gümnaasiumit tee geograafia juurde? Mis sind tõmbas?

Arvatavasti sain esimese geograafiapisiku sisse tänu oma kasuisale, kes kinkis mulle 8-aastaselt oma gloobuse. Mäletan, et sain lisaks veel suure teatmeteose erinevate riikide kohta, mida põhjalikult uurisin. Mul oli ülesanne iga nädal üles otsida mõni uus vähem tuntud riik ja pidin siis selle kasuisale gloobusel ette näitama. Lisaks käisime ka väga palju Euroopas reisimas, mis hoidis huvi üleval erinevate rahvuste ja riikide vastu.

Geograafia kui aine meeldis mulle koolis alati, kuid suurem huvi tekkis just gümnaasiumis. Meil oli väga hea geograafiaõpetaja, õpetaja Seljama. Tema tunnid olid põnevad, kuid samas rasked. Hea hinde saamiseks pidi kõvasti pingutama ja niisama looderdamist ta ei sallinud. Tema otsekohest loomust ja õpetamisviisi mäletavad arvatavasti kõik tema õpilased. Ülikooli astudes tahtsin lisaks geograafiale tegelikult ka saksa keelt õppima minna, kuid vastav eksam puudus, sest olin koolis õppinud vene keelt. Seega sai valituks geograafia ning pärast esimest semestrit olin kindel, et tegin õige otsuse.

Kellena oled töötanud? Mis uksi on sinu jaoks geograafia avanud?

Ülikooli ajal töötasin peamiselt suviti erinevatel hooajalistel töökohtadel. Esimene tõsisem töö oli ja on õpetajana. Algselt pidingi hakkama õpetama geograafiat saksa keeles. Kuid praeguseks olen siiski 3 aastat töötanud saksa keele ja loodusõpetuse õpetajana. Hetkel keskendun valdavalt saksa keele õpetamisele, kuid võimalik, et tulevikus jõuan tagasi ka geograafia juurde.

Kuigi olen geograafia erialast hetkel natukene kaugemaks jäänud, tunnen, et tänu geograafia õpingutele on minu maailmapilt palju laiem, kui oleksin lihtsalt keeleteadust ülikooli ajal õppima läinud. Lisaks on mul ka tuleviku suhtes suurem kindlus teades, et olen kaks eriala omandanud.

Tänu geograafia õpingutele sain käia väga palju reisimas ning olla ka vahetusõpilane Saksamaal. Olen kohanud väga palju inimesi läbi EGEA ürituste, mis on viinud mind mu praeguse ametini – saksa keele ja geograafia õpetaja. Kuigi magistris keskendusin rohkem oma keele arendamisele, poleks ma selleni ilma geograafiata arvatavasti jõudnud.

Mis on sinu kõige eredam mälestus ülikooliajast? (mõni põnev või naljakas juhtum vms)

Mõtlesin sellele pikalt ja raske on tuua välja ühte eredat mälestust, sest terve ülikooliaeg oli eredaid mälestusi täis. Arvatavasti kõige eredamad hetked on seotud erinevate praksidega. Näiteks mäletan väga hästi, kuidas pidin paduvihmaga topograafia praksis mõõtepostiga seisma kuskil kraavi äärel ise poolenisti põõsas. Liigutada muidugi ei tohtinud, mis siis, et külmast värisesid ja tasakaal ääre peal kadumas oli. Äge mälestus on ka Mustast Repsist, kui ise rebane olin. Meid viidi mustade kilekottidega kinni kaetud bussis kuskile pärapõrgusse. Kamandati bussist maha ja viidi pimedas võssa. Vahepeal tundus, et ka meie teejuhid olid eksinud, kuid tol hetkel tundus see pigem naljakas kui ohtlik. Õnneks jõudsime siiski lõpuks kuskile põllule ja ka suurele maanteele välja.

Mis on kõige toredam geograafide traditsioon?

Minu arvates on kõik geograafide traditsioonid toredad. Geograafia on üks väheseid erialasid, kus traditsioonid on nii kaua säilinud. Minu lemmikud on olnud Pannkoogiläbu ja ka Valge Reps, kuhu proovin jõuda iga aasta.

Milline geograafia suundadest on sulle kõige südamelähedasem? (loodusgeograafia/inimgeograafia/geoinformaatika)

Kõige südamelähedasem on mulle inimgeograafia, sest inimeste mõju meid ümbritsevale maailmale on mulle alati meeldinud ja huvi pakkunud. Samas meeldisid mulle ülikooli ajal ka loodusgeograafia praksid, sest lisaks pratilistele oskustele õppisin nende käigus paremini tundma nii oma õppejõude kui ka kursakaaslasi. Lisaks tekkis seal palju olukordi, kus pidin oma mugavustsoonist välja tulema ja ennast ületama. Olen nende kogemuste eest väga tänulik.

Kes oli ülikoolis sinu lemmikõppejõud? Miks?

Kõige rohkem meeldisid mulle Kiira Mõisja loengud. Mulle meeldis väga tema õpetamismetoodika, sest lisaks teadmistele on tal ka suurepärased oskused õpilastele need teadmised edasi anda. Tänu oma praegusele erialale pean õpetamisoskust väga oluliseks, sest paraku ei oska alati kõik ainespetsialistid oma ainet õpetada ja oma õpilasi innustada.

Kui saaksid rännata ajas tagasi ülikooliaastatesse, siis mida oleksid teistmoodi teinud?

Ma ei muudaks oma ülikooliaastates midagi, sest olen tänu sellele jõudnud sinna, kus ma praegu olen. Mulle meeldib mu töö ja sain geograafiat õppides endale uusi sõpru terveks eluks ning meenutan neid aastaid geograafiat õppides alati hea sõnaga.

Kuidas aitab geograafia muuta maailma paremaks paigaks?

Geograafia on olemuselt väga lai ja see on ka selle eriala suureks eeliseks, sest õpetab maailma vaatama sügavama pilguga. Usun, et geograafidest võiksid kasvada teadlikud ja jätkusuutlikku eluviisi edendavad maailmakodanikud meie aina enam globaaliseeruvas maailmas.

Milline on sinu seos EGEA-Tartuga?

Hetkel ma enam EGEAs aktiivne ei ole, kuid olin aktiivne liige aastatel 2009-2013. Olin sel ajal ühe aasta EGEA-Tartu eesotsas ja ka paar aastat üle Euroopa Scientific Committee liige. Osalesin väga paljudes vahetustes ja kongressidel ning lisaks aitasin kaasa ka EGEA teadusliku külje propageerimisele.

Mida oskad soovitada noortele geograafidele ja egealastele?

Noortele geograafidele ja egealastele soovitan võtta aktiivselt osa kõigest, mida ülikool lisaks haridusele veel pakub. Sellist kursuse ühtekuuluvust, nagu geograafiatudengite hulgas, ei ole sugugi kõikidel erialadel. Lõpuks jäävad ülikooliaastatest ikka meelde emotsioonid ja mälestused ning inimesed, kellega neid koged. See on tõsi, et ülikooliaeg on üks elu parimaid aegu, eriti kui õpid veel geograafiat.

 

Suur-suur aitäh sulle, Gerda, et meile oma mõtteid ja mälestusi jagasid! EGEA-Tartu soovib omalt poolt palju edu, õnnestumisi ja unistuste täitumist!

Intervjuu koostas Jürgen Pikk, EGEA-Tartu meedia töörühma liige

#seeyouinHEL

Vahetus Helsingiga toimus viimati 2006. aastal (tegelikult ei leidnud keegi asjaosalistest neid ürikuid üles, kus oleks viimase vahetuse aeg kirjas :), seega 2006 on piisavalt kauge, et keegi ei mäletaks).

Nüüd, 12(?) aastat hiljem, asusid neli vaprat Tartu egealast Tallinnast A-terminalist taas Helsingi poole teele – eesmärgiga taastada traditsioon põhjanaabritel külas käia. Vastuvõtt oli kordi soojem kui ilm, millega Helsingi meid tervitas. Küll aga ei tulnud puudu päikesest, mis meid iga päev oma kohaloluga kostitas.

Esimesel päeval külastasime Helsingi Ülikooli geograafia osakonda, käisime botaanikaaias, nägime ülikooli uhket raamatukogu ning lõunatasime Chemicumis.

 

Helsingi geograafia osakonna rahustav interaktiivne liivakast erinevate pinnavormide loomiseks ning puhkeala.

 

Helsingi puhkeala kohvi kasutustabel, igaüks märgib kriipsu oma nime taha, kui tassikese kohvi teeb ja kuu lõpus maksab kogunud summa. Helsingi ülikooli geograafia osakond asub Physicumi hoone ühes pikas koridoris, mille juhatab sümboolselt sisse gloobus.

 

Teine päev algas matkaga Nuuksio rahvusparki. Pärastlõunaks olime rampväsinud. Matkalt tulles oli aega veidi puhata ning siis suundusime taas linna peale, et tutvuda ka veidi kohaliku ööeluga. Meile tutvustati populaarset baari, kus oli väga hubane atmosfäär ning nurgas seisid hunnikus lauamängud. Meie otsustasime aega veeta soomekeelset Aliast mängides. Peamiselt nägi välja see nii, et Helsingi egealased ütlesid meile sõnu valitud numbri alt ja meie pidime arvama nende tähendusi inglise keeles.

  

Nuuksio rahvuspargis piknikul musta leiba serveerimas, banaani šokolaadiga grillimas.

 

Viimasel päeval kogunesime brunchiks ühe meie hosti juurde. Soomlastele kohaselt saime maitsta karjala pirukat ning juua kohvi Muumitrollide kruusidest. Seejärel võtsime suuna tagasi sadama poole. Meie viimaseks külastusobjektiks sai Allas Sea Pool, kus saime nautida basseinivõlusid mere ääres vabas õhus. Otseloomulikult ei puudunud sealt ka saun. Leilid võetud, sõime kõhud täis, jätsime mõneks ajaks hüvasti ning suundusimegi juba tagasi kodu poole.

Pühapäevane brunch Oskari juures.

 

Peagi oligi juba aeg naabrid Tartut avastama kutsuda. Veetsime koos ühe sisuka ja naerurohke nädalavahetuse!

Tutvustasime soomlastele Tartu linna: jalutasime vanalinnas ja botaanikaaias, külastasime geograafia osakonda, istusime puhkeruumis, kus saime neid oma 20 sendise kohviga kostitada. Eriti meeldejääv oli Tudengipäevade lõpuüritus- Öölaulupidu, kus sai meeleolukalt kaasa laulda ja tantsida. Eriti meeldisid neile Carmen ja Tiigrikutsu, mille viisijupid helisesid reisi lõpuni.

Eesti rahvakultuuri elushoidmiseks viisime nad vaatama Eesti rahvatantsu. Esinesid tantsurühmad mudilastest vilistlasgrupini ning märkasime nende seas ka geograafe! Ilusat päikeselist ilma kasutasime pikniku tegemiseks, kus mängisime lauamänge. Kohalikku ühikakultuuri nägid soomlased brunchil Mordoris, kus nautisime üheskoos valmistatud pannikaid ja toredat seltskonda. Muidugi ei puudunud reisist ka Tartu Tähetorn, kus peale põnevate eksponaatide jäi meelde ka katuselt avanev vaade.  Peagi oligi aeg hüvasti jätta ja põhjanaabrid tagasi bussi peale saata. Reis oli väga meeleolukas ja mitmekülgne ning ootame juba taaskohtumist vahvate Helsingi egealastega.

Kiitos Oskar, Juri, Julia, Maikki, Iisa!

Järgmine vahetus toimub juba novembris – pange valmis, Augsburg!