Autor: EGEA Blogija

5.-7. augustunil kogunesid noored geograafid Palmses, et osaleda järjekordsel Baltic Weekendil. Üritust korraldavad kordamööda Tartu ja Vilniuse EGEA. Sellel aastal oli see au jälle meil. Ürituse eesmärk on tugevdada koostööd ja sõprussuhteid Baltimaade geograafide vahel. Sel aastal oli meil rõõm tervitada rekordilisel hulgal egealasi väljastpoolt Baltikumi. Lisaks Eesti ja Leedu geograafidele oli osalejaid Soomest, Inglismaalt, Austriast, Sloveeniast, Saksamaalt, Tšehhist, Belgiast ja Šveitsist. Osalejaid oli kokku 26.

Reede hommik algas juba varakult Prisma külastusega, et varuda söök terveks nädalavahetuseks – osalejad said lausa kolm päeva järjest nautida korraldajate valmistatud toite. Kõik vajalik autodesse pakitud, suundusime osalejatega kohtuma Tapale, kust edasi liikusime juba koos Palmse mõisa. Kõik said  uudistada nii mõisa kui ka ümbritsevat parki. Mõisa juurest meie imelisse majutuskohta Ojaäärse loodusmajja jäi veel vaid 1,5 km jalutada. Osalejate saabudes ootas seal juba lõunasöök.

Murumängud

Pärast lõunasööki oli vaba aeg, et mängida murumänge ja omavahel suhelda. Pärastlõunast ei puudunud ka soomlaste leiutatud Mölki. Esimene õhtu oli pühendatud eesti kultuurile ja selle puhul valmistasime õhtuks mulgiputru. Kõik 13 kg kartuleid sai käsitsi kooritud ja kõik raskused (kuidas nii suurt kogust kartuleid väiksel pliidil keeta) ületatud. Mulgipudru näol sai meie kodumaine toit vaid kiidusõnu. Helena Maarja eestvedamisel toimusid vahvad võistkondlikud mängud, kus osalejad pidid oma meeskonnaga näiteks külmunud särgi üles sulatama ja ühele liikmetest selga saama. Või näiteks sõelaga vett tassides pudeli ära täitma. Õhtu lõpetuseks tutvustasime Eestile omaseid toite. Kõik said proovida kama, kiluvõileiba, leivasnäkke, Kalevi komme ja šokolaade, kartulivahvleid, Vana Tallinna ja Agnese küpsetatud Kass Arturit ja Kirjut Koera. Õhtu lõpetasime Eesti muusika ja saunaga. Visamad mängisid palli veel hommikul viieni.

Eesti läbi toidu

Laupäev oli planeeritud matkapäevaks, aga juba hommikusöögi ajal hakkas sadama. Tõeliste geograafidena ei lasknud me ennast sellest segada ja läksime siiski matkama. Võtsime ette 15 km raja, mis tegi ringi ümber Käsmu poolsaare tipu. Pärast viit kilomeetrit jäi õnneks ka vihm järele ja isegi päike tuli välja. Matkamise vahel tegime ujumispeatuse ja pärast matka jäätise peatuse.

.

.

Käsmus matkamas

Plaanisime matkaga lõpetada kolmeks ja siis juba lõunat süüa, aga tegelikult jõudsime tagasi alles viieks. Sellest polnud aga midagi, tegime tihedama söömiskava. Pärast õhtusöögiks olnud pastat said kõikide riikide esindajad valmis panna oma lauad Cultural Fairiks. Kõik osalejad tutvustasid oma riigile omaseid maiustusi, snäkke ja traditsioonilisi jooke. Cultural Fair on rahvusvahelistel EGEA üritustel alati tähtis osa ja võimaldab osa saada teiste rahvaste traditsioonidest. Peale sööki sai nautida tantsimist ja sauna.

Õhtusöök vaatega

Pühapäeval pärast hommikusööki tuli hakata hüvasti jätma nendega, kes pidid varem koju kiirustama. Suurem osa osalejatest jäi veel Eestisse ja seepärast kohtusime Tallinnas õhtul uuesti, et koos tutvuda Tallinna vanalinnaga ja külastada Kiek in de Köki.

Tallinna vaateid nautimas

Nädalavahetus oli väga tore, täis emotsioone, nalja ja naeru! Aitäh kõigile, kes tulid ja aitasid korraldada – aitäh Hendrik, Sigrit, Karl, Iris, Agnes, Helena Maarja ja aitäh Elinale moraalse toe eest! Ja ootame juba järgmist Baltic Weekendi, mis toimub järgmisel suvel Leedus.

See you somewhere in Europe! 💙🖤🤍

Üle kahe aasta toimus jälle esimene suur EGEA Euroopa üritus, milleks oli lääne regiooni kongress ehk WRC 22 (Western Regional Congress 2022).

WRC osalejad ja korraldajad viimasel päeval Dammes.

EGEA-Tartut olid esindamas Agnes ja Marie Johanna. Kongress toimus Lääne-Saksamaal väikeses Damme linnas, mis asub looduskaunis kohas, kus pinnavorme on kujundanud liustike tegevus. Praegu on piirkonnas palju põllumajandust ja ka kaevandusi. Piirkonnast inspireeritult oli kongressi teemaks “Sustainable opportunities of shaping anthropogenic influences”. Sellest tulenevalt sai osaleda kongressil erinevates töötubades ja ekskursioonidel, mis olid seotud jätkusuutlikusega, inimtekkeliste mõjude leevendamisega ja nende teemade toomist nii tavakodanike kui ka õpilasteni. Nii sai osaleda aeglase liikumise (slow mobility), taastuvenergia projektide kaasava planeerimise, jätkusuutliku arengu õpetamise, Saksamaa lihatööstuse tuleviku, vegetatsiooni geograafia töötoas kui ka õppida ise ehitama käepärastest vahenditest tuulikuid. Ekskursioonidel sai lähemalt tutvuda jätkusuutliku linnaplaneerimisega, külastada tuuleenergia muuseumi, käia tutvumas biogaasi tootvate ettevõtetega ja näha sealse piirkonna kvartsiidi kaevandusi.

Marie viis läbi töötuba jätkusuutliku arengu õpetamisest koolides. Tema kaasjuhendajaks oli Praha EGEAst bioloogia ja geograafia õpetaja Marek. Töötoa lõpuks said osalejad valmis case study-põhiste tunnikavadega, mida Marie ka oma gümnaasiumis õpilaste peal katsetama hakkab. Kokku tehti kolm põhjalikku tunni- ja teemakava, mille teemad olid järgmised: Vihmametsade raie, jalgrattateede võrgu analüüsimine kahe Euroopa linna põhjal ning “Vaesus – relatiivne ja absoluutne”.

Töötoas välja töötatud tunnikava.

Marek ja Marie oma töötoas osalenutega.

Samuti käis Marie ekskursioonil kvartsiidikaevanduses ning tõi kaasa hulgaliselt süsinikurikast kilti, mille sees on Karboni ajastu taimejäljendid.

Taimede jäljendid süsinikurikkas kildis.

Agnes osales kaasava planeerimise töötoas, kus analüüsisime erinevaid tõsielulisi juhtumeid nii tuule- kui ka päikeseparkide planeerimisest. Analüüsisime valitud projektide sobivust ja hindasime, kui hästi oli projektidesse kaastatud kohalik elanikkond ning mida saaks teha, et kaasamine oleks veelgi parem. Lisaks proovisime projekti käigus tekkinud probleemidele leida lahendusi. Peale mitmete projektidega tutvumist toimus töötoas ka rollimäng, kus kõik osalejad said kehastuda üheks planeerimise protsessist osavõtjaks ning viisime läbi tõetruu arutelu, et näha lähemalt, millised probleemid võivad tekkida nii kodanikel, planeerijatel kui ka ametnikel. 

Ekskursioonil käis Agnes aga Osnabrückis, kus tutvustati Euroopa Liidu Green deali, Osnabrücki ülikooli ja linna. Tutvusime erinevatest ajastustest pärit eriilmeliste linnaosadega ja kuulsime huvitavaid lugusid ajaloost. Näiteks nägime kirikutagust suure kivimüüriga eraldatud kohta, kust pidid jumalateenistusi kuulama haiged inimesed, ja nägime teed, mida mööda toodi  keskajal linna keskväljakult nõiad jõeni, kuhu nad uputati. Osnabrückist voolab läbi Hase jõgi, mis tähendab saksa keeles Jänese jõge, aga tegelikkuses pärineb nimi vanast saksa keelest, kus see tähistas jõe hägust ja hallikat värvi.

Osnabrücki ekskursiooni grupp raekoja ees.

Lisaks, nagu kongressidele omane, toimus sealse regiooni koosolek (Regional Meeting) ja EGEA Fair, kus sai tutvuda erinevate EGEA projektide ja töörühmadega. End tutvustasid ka kõik lääne regiooni EGEA entityd, mis andis hea võimaluse tutvuda uute linnadega ja leida potentsiaalseid vahetuspartnereid. Loomulikult ei puudunud ka kõigi osalenud maade kultuure tutvustav Cultural Fair, kus sai tutvuda kõigile riikidele kõige iseloomulikumate maitsetega. Õhtud olid sisustatud vahvate temaatiliste pidudega, lauamängude ja teiste Euroopa geograafidega tutvumisega.

Kongressil oli viis päeva väga huvitav programm, sai tutvuda paljude uute inimestega üle kogu Euroopa ja nautida Saksamaad. Kuid sellest kõigest jäi meile veel väheks ja peale kongressi otsustasime Mariega vaadata üle ka Bremeni linna koos sealsete moosekantidega ning Hamburgi ja Berliini.

Bremeni moosekantidega.

Hamburgi botaanikaaias peale kongressi.

2020. aasta viimane reisiklubi toimus 9. detsembril. Seekord oli meil külas geograaf Reemet Okas, kes töötas mitu kuud kalalaeval vaatlejana. Ta jõudis seilata nii külmal Barentsi merel kui ka Atlandi ookeanil. Reemet nägi isegi Kanada rannikut, kuid tema jalad seda siiski ei puudutanud. Õhtu jooksul sai koguda teadmisi kalapüügi viiside ja selle reguleerimise kohta. Lõpupoole vaatasime Reemeti enda poolt tehtud filmi meremeheelust.

Esmakordselt toimus reisiklubi veebi vahendusel. Seesugune formaat toimis väga hästi, kuna aktiivseid kuulajaid oli tervelt 37 ja vastukaja oli ainult positiivne!

Suur aitäh Reemetile põneva ja sisuka ettekande eest ning suur tänu ka Madlile ja Mariiale, kes ürituse korraldasid!

Vahemikus 7. kuni 18. detsember 2020 toimus EGEA-Tartu traditsiooniline vereloovutusüritus “LOTÄkas on elupäästja!”. Sel korral toimus üritus teises formaadis kui varasemalt. Nimelt ei tulnud TÜ Kliinikumi verekeskus oma aparatuuri ja personaliga Vanemuise õppehoonesse, vaid tudengid said käia TÜ Kliinikumis kohapeal. Vereloovutajaid oli seekord 21 – igati tubli tulemus! Kõikide heategijate vahel läks loosi 17 auhinnakomplekti, mis tähendas, et tõenäosus auhinda saada oli mitu korda suurem kui seda mitte saada. Need neli inimest, kes ilma jäid, on erilised ja kohe kindlasti veab neil armastuses! Taavi Pae ja Regio poolt välja pandud Eesti rahvusatlase võitis meie oma Marie Johanna Univer, kelle jaoks on see juba järjekorras teine võidetud rahvusatlas! Loodetavasti leiavad mõlemad eksemplarid ohtralt kasutust!

Suur kummardus tuleb teha sponsorite ees, kes olid sel korral eriti helded! Üritust toetasid Regio, Karlova Kohv, Eesti Rahva Muuseum, Toome Kohvik, Illegaard, Raamatukauplus Krisostomus, VLND Burger, Nurme Looduskosmeetika, Raamatutuba Fahrenheit 451.