Kõige lahedam koolitund?

Kas Sina oled juba kuulnud või osa saanud Lahedast geograafiatunnist?

2013. aastal alguse saanud idee on tänaseks märgatavalt arenenud ja kasvanud on nii meie enda oskused kui ka pakutavate teematundide valik. Aasta aastalt oleme me jõudnud aina enamate õpilasteni ja koolide ind meid külla kutsuda kasvab. Tunnid tutvustavad geograafia erinevaid harusid ja rakendusvaldkondi ning pakuvad mitmekülgset vaheldust tavalisele koolitunnile. Iga teematunni osaks on praktiline ülesanne. Sel hooajal läbiviidud tundides said õpilased koostada programmis QGIS teemakaarti, panna end Tartu linnaplaneerijate kingadesse, otsida nutitelefoni GPS-rakenduse abil miini ja kadunud marjulist, tutvuda atmosfääri mõõtevahenditega loodusgeograafia teematunnis ja planeerida isiklikku nutiseadet ja asukohapõhiseid rakendusi kasutades minipuhkuse Eestis. Lisandusid virtuaalreaalsuse ja 3D-modelleerimise teematunnid, mis osutusid väga populaarseks.

Nelja kuu jooksul, septembrist detsembrini külastasid tudengid kokku 36 kooli ning osalesime kahel huvipäeval. Kokku jõudis Lahe geograafiatund lausa 2487 õpilaseni, mis on rekordiline tulemus.

2019. aastal külastatud koolid. Google Maps

Suur aitäh kõikidele koolidele, kes meid toredasti vastu võtsid! Samuti tahame tänada geograafia osakonda, kes oli kogu projekti vältel meile toeks.

Kniks ja kummardus:
Hanna-Ingrid, Sigrid, Ago, Elina Maarja, Marie Johanna, Kristo, Karoliina, Laura, Margarita, Martin, Merli, Triin, Mart, Liza, Maria ja Mariia!

Ühisfoto geograafia 100. aastapäeva peolt. Autor: Janar Lind.

Tore mälestus Hanna-Ingridilt:

Koolitundide andmise juures on suur rõõm sellest, kui lapsed ise on rõõmsad ja tunnis aktiivsed. Rakke koolis juhtus nii, et söögivahetunnil sõime koos väiksemate lastega, kellele me tundi ei andnud. Kogu aja, mil sööklas sõime, vaatas üks pisike poiss kaht külalist ning õpetajad pidid talle meelde tuletama, et ta ikka sööks ka. Kui hakkasime sööklast ära minema, lippas poiss meile ust lahti hoidma. Olin väga üllatunud, ütlesin muidugi aitäh, kuid sattusin uuesti segadusse, sest hetkeks jäi mulle mulje, et poiss püüab veel meie eest läbi lipsata ja ise uksest välja minna. Kuid ei! Hoolimata sellest, et olin pea poole pikem ja täiesti võõras külaline, tuli ta ja kallistas mind! See oli ütlemata soe tunne. Ma ei tea, miks ta nii tegi, aga mulle jäi sellest mälestus kui väikese kooli imetoredast õhkkonnast ja suurest tänust.

Ühe õpilase tagasiside pärast tunni lõppu.

Projekti tegid võimalikuks Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga