CP Weekend Palupõhjas

Jaanuari viimasel nädalavahetusel kogunesid Laeva soos Palupõhja looduskooli 16 geograafi. Need olid EGEA Põhja- ja Balti regiooni (North & Baltic Region ehk NBR) Contact Personid ehk lühidalt CP-d. Igas EGEA üksuses (inglise keeles entity) on vähemalt kaks CP-d, kes hoiavad kontakti organisatsiooni liikmetega teistes Euroopa riikides, edastades infot, korraldades õpilasvahetusi ja muid toredaid rahvusvahelisi üritusi. Samuti osalevad nad kongressidel, regiooni koosolekutel ning tähtsate otsuste vastu võtmisel. Võib öelda, et kontaktisik on organisatsioonis kohati isegi tähtsam kui  president, sest mängib suurt rolli üksuse eestvedajana ja aitab seda aktiivsena hoida. Uute CP-de koolitamine on alati vajalik, sest mitmes entitys valitakse igal aastal uus juhatus ja sellest tulenevalt ka uued kontaktisikud.

Õppesessioone viisid läbi NBR regional contact personid ehk RCP-d. Nad kuuluvad Põhja ja Balti regiooni meeskonda, mis vahendab koos teiste regioonide meeskondadega infot juhatuse ja kohalike EGEA üksuste vahel. Praegusesse koosseisu kuuluvad  Noora Martinkauppi Oulust, Ksenia Simonova Peterburist ja Beatrice Petkute Vilniusest. Lisaks neile olid üritusel Põhja- ja Balti regioonist esindatud Turku, Umeå, Joensuu, Helsinki üksused. Tartut esindasid meie CP-d Madli-Johanna ja president Ago.

 

Kuigi ürituse iga minut oli planeeritud, oli õhkkond vaba ja inimesed tulnud üritusele eeskätt koos vahvalt aega veetma. Esimese asjana toodi Palupõhja internet. Looduskooli pidaja oli wifi ruuterit ühendades siiski veidi hämmeldunud, kuna eeldas, et soovisime metsa tulles välismaailmast eralduda ja netivabad olla. Nädalavahetuse programm nägi aga ette ettekandeid ja muud veebipõhist, mis netipuuduse taha ei tohtinud jääda. Eesti e-riigi staatus oli päästetud!

Regiooni kontaktisikute (RCP-de) valmistatud ettekanded olid lühikesed ja asjalikud, keskendudes esimesel päeval EGEA struktuuri ja kontaktisiku ülesannete tutvustamisele. Samuti sai igaüks proovile panna oma teadmised EGEA-st viktoriini näol. Õhtul aga viidi läbi mitmeid seltskonnamänge üksteisega lähemalt tutvumiseks ning jagati muljeid oma tegemistest organisatsioonis.

 

 

 

 

 

 

Egealased mänguhoos.

Nii mitmedki osalejad olid kodumaalt teistele proovimiseks head-paremat kaasa võtnud ning toimus spontaanne mikromõõtmetes kultuuriõhtu ehk cultural fair, mida on suurematel EGEA üritustel alati tehtud. Ühiselt joonistati ka Põhja- ja Balti regiooni kaart, kuhu paigutati peale nii ennast kui teekond Tartusse.

Juri Helsinkist täiendamas Põhja- ja Balti regiooni kaarti.

Teise päeva hommik algas jalutuskäiguga mööda Emajõe kallast. Ootamatult muutunud ilmaolude tõttu oli olukord üsnagi vesine. Emajõgi oli tunginud üle kallaste ja pealtnäha järveks muutunud. Paar päeva tagasi valitsenud külmadega oli lootust ka luha peale ekslema minna, kuid seekord määras jõgi jõhkralt ära, kes, kus ja kuidas liikuda saab.

Silmapiirini ulatuv vesi ajendas seda jäädvustama.

  

Tee peale jäi vana talukoht-külaplats, kus majad olid otsekui “Novembri” filmist välja tulnud. Udu vaid võimendas müstilist efekti. Matkalised said võimaluse ka suitsusauna sisse piiluda ja imestada, et just selline nähtus on UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

 

 

 

 

 

 

Sünge minevik või filmilik olevik?

Pärast kosutavat matka algas pikem õppesessioon, kus tutvustati vahetuste ja ürituste korraldamise põhitõdesid. Praktilise ülesande käigus õpiti EGEA kodulehelt teavet hankima. Tsiteeriti tänapäeva tõde, et meil on kogu informatsioon olemas, peame vaid oskama selle üles leida.

 

 

 

 

 

 

 

 

Õppetöö käis mitmel tasandil. Maas tehtavalt plakatilt on näha ka kunagine EGEA-Tartu logo, mis kujutab Kaarsilda.

Õhtune programm nägi ette Eesti kultuuri tutvustamist. Lauale toodi Kalevi šokolaad ja kommid, kama, kohukesed, hapukapsas, verivorst ja loomulikult Vana Tallinn. Selgus, et kui kama ei taha välismaalastel alla minna, siis tuleb sinna sortsuke Vana Tallinnat sisse kallata ;). Otsekohe tulid kommentaarid stiilis: “Oh, this has some flavour now!”. Inimeste eestialased teadmised pandi proovile kõigi lemmikus Kahoot! keskkonnas. Enne sauna higistati aga Kaera-Jaani ja mitmeid muid Eesti tantse õppides. Kuna osa seltskonnast oli sel suvel ka Baltic Weekendil käinud ja seal tantse vihtunud, siis said nad nüüd oma hämmastavalt head liigutusmälu demonstreerida.

Värskeim rahvusvaheline uuring tõestas kohukese jätkuvat populaarsust.

Ehtsate põhjamaalastena suundusidki inimesed kultuuriprogrammi lõpus sauna ja ei pidanud paljuks ka jääauku hüpata. Ka meie põhjanaabritest proovis nii mõnigi seda esimest korda.

Siia õhtupimeduses saunalised end jahutama suundusidki.

Ürituse tagasiside oli väga positiivne. Meie serveeritud toidud said idanaabri stiilis lausa 11 punkti 10-st! Eriti meeldisid neile seened.

Üritust aitasid korraldada Marie, Jürgen, Helena ja Madli. Aitäh!

 

Tekst: Marie Johanna Univer

Pildid: Helena Maarja Lainjärv ja Merli Ilves

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga