Loodusmuuseumi külastus

Kolmapäeval, 26. oktoobril võtsime geograafidega jälle ette külastuse loodusmuuseumisse! Tore oli näha paljusid esmakursuslasi ning ka teisi, kes tiheda õppetöö kõrvalt polnud veel jalga muuseumisse tõstnud.

Giidina võttis meid vastu Märt Kütas, kes kahe tunni jooksul proovis meile anda edasi nii palju informatsiooni kui võimalik. Siiski tuleb tõdeda, et rahulikult ringi vaatamiseks ja lugemiseks tuleb varuda märkimisväärselt rohkem aega, kuna uudistamist on palju.

Täname Märti väga huvitava tuuri eest ja tuletame meelde, et Tartu Ülikooli üliõpilastele ja töötajatele on sissepääs tasuta, seega tasub aeg -ajalt käia püsiekspositsiooni üle kaemas!

Sügisene reisiklubi

Kolmapäeval, 5. oktoobril 2016 toimus uue õppeaasta esimene reisiklubi. Külalisteks olid geograafia magistrandid Hanna Laius ja Anu Hark. Esinejaid tulid kuulama arvukad huvilised.

jj

Foto: Anu Sihv

Hanna rääkis retkedest Venemaale Hibiinidesse, Kaukaasiasse ja Lõuna-Uuralisse, kuhu ta reisis koos turismigrupiga. Liikumisvahendiks oli buss ja kuna vahemaad olid pikad, läks ühte sihtkohta jõudmiseks aega isegi lausa 3 päeva. Kohalikud bussisõidud olid sellegipoolest elamusterohked: alates giidide sidumisest sõiduki katusele (kuna minibussi sisse pressiti umbes 20 inimest) või tüüpilised „kontrollpeatused“, kus edasi pääsemiseks tuli rahakotti kergendada. Peavarju pakkusid enamjaolt telgid, õnneks metsikuid loomi näost näkku ei kohanud ja ka sääskedega polnud probleemi.

Fotod: Hanna Laius

Venemaa eluolu peegeldasid kohati kuumaastikke meenutavad külateed ja muuseumid, mis alati kiitsid end kui kõige vanemaid ja paremaid. Tihti ei pääsenud „kohustuslikest“ rituaalidest, kui hea õnne tagamiseks tuli 3 ringi teha ümber mõne hoone. Vene keelt praktiseerima ta niivõrd ei pidanud, kuna sai loota matkasellist ema venekeeleoskuse peale. Koju ei jäänud toomata ka Venemaa ehtsad villased sokid ja palju muudki. Lisaks kaunite vaadete nautimisele sai ta nimekirja lisada ka supluse mägijärves, kuhu koguneb liustiku sulavesi.

Pärast seiklusi Venemaalt põikasime hoopis Lõuna-Euroopasse, kui ette astus Anu Hark, kes pajatas oma järjestikusest jalgrattaretkest.

received_1087390394649894

Anu koostatud marsruut, mille läbis rattaga 60 päevaga.

Alustades hääletamist 21. juunil Tartu Lõunakeskuse juurest, võis ta 6 päeva hiljem väntama hakata Šveitsist. Couchsurfingule ta seekord lootma ei jäänud, vaid ööbis hoopis „tuhande tärni hotellides“, nagu ta hellitavalt neid kutsus. Tihtipeale juhtus ka nii, et tuli leppida hoopis külalislahkete kohalike majutusega.

Lisaks eesmärgile külastada kaugeid sõpru, oli reisi oluliseks osaks kohalike tundmaõppimine ja vahetu suhtlemine, mistõttu ta püüdis iga hinna eest vältida teada-tuntud turistilõkse.

lumi

Kui talvel Eestist lund ei leia, siis võib minna suvel hoopis mägedesse. Pildil näha ka kogu Anu reisivarustus. (Foto: Anu Hark)

Tema truu kaaslane, jalgratas nimega Massimo, sai tunda nii mõndagi. Tuli näiteks välja, et soovitus „nael kummi!“ ei olegi tühipaljas sõnakõlks ning et 40km mööda serpentiine laskumist mõjub piduritele fataalselt.

Anu tõestas, et väga väikese eelarvega – u 500 eurot – saab 71 päeva väga edukalt Euroopas ringi rännata. Elamused on ta kirja pannud ka oma blogisse Hit(ch) the road, kus on palju põnevat lugemist!

Suured tänud Hannale ja Anule tulemast ning soovime jõudu ja jaksu uute rännakute ettevõtmiseks! 🙂