Geograaf innustab ja motiveerib – KRISTJAN REA

Eelmise aasta lõpus alustas EGEA geograafide kogemuste jutustamist – kuidas nad jõudsid geograafia osakonda ja kuidas sinna, kus nad praegu on. Nüüd jätkame lugude rääkimist, sest nagu vanasõnagi ütleb: uuel aastal (märtsikuust 🙂 ) uue hooga. Loodame, et leiate jätkuvalt teiste geograafide tegemistest innustust, motivatsiooni ja julgust isegi midagi uut põnevat ette võtta!

Ühtlasi võib EGEA-le teada anda inspireerivatest geograafidest SIIN, et saaksime neid tunnustada ja nende lood teiste geograafideni tuua!

12874528_1065234800202717_653812270_o.jpg

Tänane lugu aga jutustab sihikindlast ja teotahtelisest Kristjanist, kes töötab kirjastuses Avita loodusõpetuse e-tundide ainesisu koostajana ning on käesoleval kevadel lõpetamas gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja magistrantuuri – temast saab geograafiaõpetaja!

Kuidas jõudis Kristjan geograafiat õppima?

Geograafia hakkas Kristjanit huvitama alates sellest hetkest, mil koolis sellise nimetusega aine algas. Kuna teda aga huvitas lisaks sellele veel majandus väga ja ta õppis ka majanduskallakuga klassis, ootas gümnaasiumi lõpus raske valik. Otsustavaks faktoriks sai aga kuuldus geograafidest: “Mäletan, et keegi nõuandjatest rääkis kirglikult, et geograafia erialal õpivad iseäranis kokkuhoidvad tudengid, kes käivad isegi aastakümneid pärast ülikooli lõpetamist veel koos. Kuna mul polnud kunagi kokkuhoidvat klassikollektiivi olnud, mida ma olin alati igatsenud, siis usun, et see jutt võiski olla kaalukeeleks.”

Kuidas sai Kristjan teada, et temast peab saama õpetaja?

Saanud geograafias bakalaureusekraadi kätte, kandideeris Kristjan magistrantuuri nii geograafiasse kui ka loodusteaduste õpetajaks. Õppima asumise kinnitas Kristjan siiski geograafias, kuna sinna oli suurem konkurents, sisse sai ta aga tegelikult mõlemasse. Õppima ta sel samal aastal veel asuda ei saanud, kuna ees ootas aasta Eesti Kaitseväes. Tulnud tagasi, ei pakkunud aga esialgne valik – geograafia magister – piisavalt rahuldust ja Kristjan tegi julge otsuse – tuleb minna õppima geograafiaõpetajaks. “Leian, et just minu töö oli see, mis pani mind mõtlema selle üle, mida oma elult tegelikult tahan. Lõin plussid ja miinused kokku ning aasta viimasel ööl otsustasin, et minust saab õpetaja!”

Kellena on Kristjan töötanud ja mida teeb ta praegu?

Oma esimese töökogemuse sai Kristjan 13-aastaselt, mil tal avanes võimalus koos sõbraga ühe värske majaomaniku valdustes heakorratöid teha ja seda isegi mitu suve järjest. Põhikooli ja gümnaasiumi ajal töötas ta suviti ehitusel abitöölisena, mis oli kasulik kogemus tööharjumuse loomisel ja lisaks ka kopsaka sissetulekuga.

Suvel pärast bakalaureuseõppe lõpetamist töötas Kristjan küsitlejana, kus ta ülesandeks oli usutleda Eestimaa erinevatel suveüritustel viibivaid välismaalasi. “Kandideerisin sinna selleks, et ennast proovile panna ja mugavustsoonist välja astuda. Võhivõõraste inimeste kõnetamine ja küsitlemine inglise keeles oli seda kindlasti.”

Samal suvel kandideeris ta ka Avita kirjastusse tööle, mille idee sai alguse sellest, kui EGEA ürituse “Geograafid tööpõllul” raames kirjastust külastati. “Ürituse lõpus lausus üks Avita geograaf, et kui baka on lõpetatud ja soov tööd saada, siis võtke ühendust. Seda ma tegingi, osutusin sobivaks ning asusin tööle loodusõpetuse e-tundide ehk õpetaja elu lihtsustava elektroonilise töövahendi ainesisu koostajana. Esialgu tundus neljanda klassi tasemel loodusõpetuse tundide ettevalmistamine äärmiselt keeruline, kuna peab oskama end väga lihtsalt, kuid sisult korrektselt väljendada, kuid ajapikku muutus see aina lihtsamaks ja mis peamine – vägagi paeluvaks!” Kristjani tööga oldi nii rahul, et pärast aastat kaitseväes võeti ta heameelega tööle tagasi. “Mulle meeldib mu töö, kuna e-tundidesse valitud hämmastavate videote ja piltide, harivate praktiliste tööde, tekstilõikude jms seesuguste ülesannete ning tegevuste abil saan ma tuhandetel õpilastel üle Eesti suurendada huvi loodusainete vastu. Ma väga loodan, et tänu minu ja mu kolleegide tööle õnnestub laste huvi loodusainete, sh geograafia vastu suurendada. Õpilaste ning õpetajatepoolne tagasiside loodusõpetuse e-tundidele on olnud pööraselt positiivne. Olen kuulnud, et mitmed õpilased pole enam nõus vanaviisi läbiviidud tundides olemagi! Sellistel hetkedel valitseb hinges meeletu rahulolu.”

2015 aasta kevadel kuulis Kristjan kursaõdede käest töökuulutusest, kus otsitakse GIS-12899931_1065234433536087_1083247905_n.jpgpäeva projektijuhti, ja otsustas katsetada. “Kandideerisin uute kogemuste saamiseks ja tõestamaks endale, et ma saan hakkama, kui ma vaid piisavalt pingutan. Esialgu tundus see küll keeruline roll olevat, sest polnud iial midagi sarnast teinud, ent visa töö ja põhjalikkus viisid sihile.

18. november 2015 toimus GIS-päev ning korraldustiimi liikmed olid minu sooritusega üliväga rahul. See andis kõvasti eneseusku!” Sel aastal on Kristjan taas GIS-päeva projektijuhti rollis.

Lisaks projektijuhi ametile ja e-tundide ainesisu koostajale on Kristjan praegu koolis põhipraktikal, kus ta annab erinevates Tartu koolides geograafiatunde ja seda nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile. Muuseas, kui EGEA teaduse populariseerijate töörühm käis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis planeerimisalast geograafiatundi läbi viimas, oli just Kristjan meie tundi jälgimas ja analüüsimas! Loodame nii mõnegi hea nipi temalt saada, kuidas tunniandmist edasi arendada! 🙂

Geograafiahariduse pakutavad võimalused tulid Kristjanile endalegi natuke üllatuseks. “Kui aus olla, siis ülikooli tulles oli mul äärmiselt ähmane pilt sellest, kus ma võiksin tulevikus tööd leida. Sellest, mida ma praeguseks teinud olen, poleks ma küll osanud unistada. Kindlasti on ülikool avardanud mu silmaringi ja kahtlemata on oma osa selles olnud ka EGEA-l, tänu millele ma leidsin oma praeguse töökoha.”

Kas tõesti töö ja vaev ning muuks ei jätkugi aega?

Kindlasti mitte! Kristjanile meeldib väga käia oma vanavanemate maakodus Otepääl, kus suur osa lapsepõlvestki möödus, ning lisaks on tal elukaaslasega tore suvine 12527938_1065234723536058_1294695755_n.jpgettevõtmine – igal aastal külastavad nad üht Eesti väikesaart, kus varem käinud pole. Kristjan naudib üle kõige head seltskonda – elukaaslase, perekonna ja sõpradega on ta alati valmis midagi koos ette võtma. Oma hobid hindab Kristjan pigem veidrateks: talle väga meeldib tegeleda aianduse, lillede, numismaatika ning investeerimisega. Lisaks naudib ta jooksmas käimist ning eelmine suvi nakatus ka kiikingupisikuga.

Mida soovitab Kristjan enda töö- ja õppimiskogemusest teistele?

Õppimise osas on Kristjanil kaks nõuannet: “Esiteks soovitan ma kindlasti kuulata enda südame häält. See tähendab, et kui sulle mingisugune valdkond huvi pakub, siis pole vahet, mida teised sellest arvavad. Ära mine massiga kaasa, vaid talla enda rada sisse. Teiseks, kunagi pole liiga hilja. Isegi kui oled valinud tee, mis mõne aja pärast ei tundu enam kõige õigem, siis tee kannapööre. Ja kui see pole ikka õige, siis muuda uuesti kurssi. Erialavahetus oli ka mulle raske, kuid mida aeg edasi, seda rohkem ma tunnen selle üle rõõmu.” Kes otsustab ka minna gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks õppima, soovitab Kristjan kindlasti liituda prof. Margus Pedaste haridustehnoloogia keskuse töörühmaga. Seal uurib Kristjan näiteks seda, kuidas 3D-printeritega loodud maastikumudelite abil põhikooliõpilastele efektiivsemalt pinnamoodi õpetada. Kellele aga õpetamine kas või natuke meeldib, võiks kaaluda õppimist TÜ õpetajakoolitusel või osalemist Noored Kooli programmis.

Õppimise kõrvalt töötamise plussideks hindab Kristjan sissetuleku, mis annab suurema vabaduse, võimaluse saada erialane töökogemus, mis paljudes tööpakkumistes nõutud on, ning oskuse oma aega paremini planeerida, sest lisaks kooliasjadele vajavad nüüd tegemist ka tööasjad. Kuigi õppimise ajal töötamine võib tekitada suure ajapuuduse tegelda seltskondlike asjadega, arvab Kristjan siiski, et plussid kaaluvad miinused üles ning kindlasti tasuks töötamist proovida. “Kõik on olnud kunagi noored ja rohelised, aga tuleb lihtsalt proovida ja saada kogemusi ning ühel hetkel oledki tark, kompetentne ja osav!”

Lisaks õppimisele tasub Kristjani hinnangul olla võimalikult aktiivne ka erialastes koolivälistes tegevustes. Näiteks meeldis Kristjanile olla aktiivne EGEA-s, kuna ta sai tuttavaks igasuguses vanuses geograafidega nii Eestis kui ka välismaal, osaleda igasugustel üritustel (üliõpilasvahetused, Baltic Weekend, Sügissümpoosion, Kevadkool, Reisiklubi, bussireisid) ning tänu EGEA üritusele “Geograafid tööpõllul” leidis ta ka oma praeguse töökoha.

EGEA-l on Kristjani üle väga hea meel!

Suured-suured tänud sulle, Kristjan intervjuu eest ning soovime omalt poolt palju edu ning uute unistuste täitumist!

Intervjuu koostas Gettel Sink, EGEA-Tartu teadusepopulariseerimise rühma liige

Geograafide tööbörs

Pildi geograafide esimesest tööbörsist joonistas: Maris Vee

17. märtsil toimus esmakordselt üritus nimega Geograafide tööbörs. Kohale tuli palju erinevatel kursustel õppivaid tudengeid ning ka geograafia osakonna töötajaid. Võib arvata, et inimesi oli kohal umbes 100!

Kuidas aga tööbörs sündis? Möödunud aastal pöördus EGEA-Tartu poole professor Rein Ahas, kes arvas, et kevadel võiks korraldada tööbörsilaadse ürituse. Meile meeldis see idee väga ning ürituse korraldamine otsustati oma õlule võtta. Algset ideed arendati edasi ning tulemusi võisid kohalolnud juba ise näha 🙂

Tööbörsi raames külastasid geograafia osakonda erinevad riigiasutused ja eraettevõtted, kes valiti välja tudengite endi poolt koostatud atraktiivsete tööandjate nimekirjast. Kuna nimekiri sai lõpuks nii pikk, et oleksime saanud korraldada ka 24-tunnise tööbörsi, pidi tegema valiku. Nii valitigi ettevõtted ja asutused välja põhimõttel, et igal geograafia suunal oleks rääkijaid. Tööbörsil käisid esinemas: Margus Tiru Positiumist, Lea Pauts Maa-ametist, Kuido Kartau Hendrikson&Ko-st, Liina Laiverik Keskkonnaministeeriumist, Leida Lepik Regiost, Enar Leht Eesti Kaitseväest ja Taavi Pae Tartu Ülikoolist. Esinejad rääkisid tudengitele, millega nemad tegelevad, millega see asutus tegeleb, kus töötatakse ning loomulikult jagati ka erinevaid nõuandeid ja nippe, kuidas tulevikus tööturul paremini hakkama saada. Räägiti ka praktika- ja töövõimalustest antud asutustes-ettevõtetes, mis oli kõikide jaoks kindlasti vajalik informatsioon.

12829479_1586138424940231_6599057747168369541_o

Kahtlemata oli meeleolukas õhtupoolik vabas õhkkonnas, kus läbi nalja räägiti olulistel teemadel, muidugi pakuti ka süüa-juua! EGEA-Tartu loodab omalt poolt, et kõik, kes kohale tulid, said endale häid soovitusi ja mõtteid tulevikuks! Loodame ka tulevikus samalaadset üritust korraldada, sest nimekiri atraktiivsetest tööandjatest on veel pikk! 🙂

Korraldajate kommentaarium

Merily: Ka minul on hea meel, et sain aidata korraldada üritust, mis nii paljudele huvi pakkus. Loodan, et kõik, kes kohale tulid said midagi väärtuslikku teada, kas siis mingi kindla asutuse või selle kohta, milliseid oskusi tööturul hinnatakse.

Gettel: Mul on hiiglama hea meel selle üle, et käsitletud teema nii paljusid kõnetas ja ürituse vastu tunti huvi! Ma loodan, et kõik kohalolnud said idee, kuidas oma haridustee geograafias Tartu Ülikoolis kujundada, et sellel oleks maksimaalne väärtus, ja milliseid isiksuseomadusi võiks enda juures arendada, et olla kunagi kolleeg, kellega on meeldiv koostööd teha. Ja minu hinnangul veel kõige olulisem teema – kuidas olla enesekindel ja julge, et minna praktikale, tööle või hakata tegelema muu südamelähedase asjaga. Muuseas, üritusel paljukõneldud praktika teemal – olen ise käinud kahes ettevõttes praktikal, ühte võeti mind paari nädala möödudes tööle ja teises andsin oma panuse reaalsete tööde valmimisse. Seega ma ei nõustu väitega, et praktikandi võtmine on ettevõttele kahjulik ja praktikandile endale ka midagi ei anna. Isegi, kui praktika möödudes samasse ettevõttesse tööle ei võeta või kui antakse lahendada ebarealistlikke ülesandeid, siis erialane enesekindlus kasvab igatahes.

EGEA-Tartu tänab:

prof. Rein Ahast, prof. Jaak Jaagust, Raivo Aunapit ja Heli Raagmaat ning Tartu Ülikooli geograafiaosakonda nõu ja toetuse eest. Samuti täname kõiki ettevõtteid ja asutusi, kes olid nõus meile esinema ning loomulikult ka kõiki kuulajaid, kes meiega selle õhtupooliku veetsid!