Muljeid bussireisist Arvo Järvetiga

Tasakaaluks sügisel toimunud linnageograafilisele reisile Tallinnasse, sõitsid 30ndal aprillil paar tosinat geograafi Arvo Järveti juhtimisel tutvuma Võrtsjärve ümbruse ja Sakala kõrgustiku metsade, ajaloo ja kultuuriga. Teekonna esimeseks peatuspunktiks oli Rannu Jõesuu, kus kuuldi lähemalt Võrtsjärve arenguloost ja sellest, mis päeva jooksul ees ootamas on.

Järgnevalt siirduti Loodi matkarajale, mille säravaimaks punktiks on kindlasti Põrguoru paljand. Viimase juures sai taaskord kõik Devoni lademed õiges järjekorras üles loetud. Matkarajalt seati sammud Paistu aleviku poole, kus ühiselt Mulgi kuues mehe juures pilti tehti ja kohaliku A&O kaupluse päevakäivet kasvatati.

Kauneid vaateid Viljandimaa kergelt rohetama hakkavatele metsadele ja põldudele sai nautida Holste-Polli spordi- ja puhkekeskuse juurde rajatud puittornist. Külastati ka 14. sajandil  rajatud maakivist Tarvastu ordulinnust samanimelise jõe kõrgel kaldal. Tarvastu ordulinnuse ja vesiveski läheduses paikneb ka 19. sajandil rajatud väike kabel. Enne lõunasööki tehti väike jalustuskäik veel Polli mõisa härrastemaja ja kunagise viinavabriku juures.

Kosutava supi söömise kõrvale Taagepera lossi juures asuvas Tümba kõrtsis, sai kuulda kõrtsmikust Kivimäe turimistalu ja kohaliku külaseltsi juhi Peeter Arro pajatusi koha ajaloost ja arengust ning ääremaa probleemidest üldiselt.  Taagepera külaselts paistab kõrvaltvaatajale eriti aktiivne ja edukas. Üheks nende suurimaks saavutuseks võib lugeda endistesse mõisa tallihoonesse kunsti ja käsitööga tegelemiseks mõeldud tingimuste loomist.  Jõudu ja jaksu nendele entusiastlikele kohalike elanikele, kes rahvaarvu vähenemise ja ääremaastumise kiuste oma kodukohta üha atraktiivsemaks ja väärtuslikumaks muudavad.

Edasi jäi meie trajektoorile Holdre mõis, mis Taageperaga võrreldes tunduvalt kehevemas olukorras on. Taagepera loss on valvsa inimsilma abil üsnagi hästi säilinud ning  tegutseb ka praegu, peamiselt küll pulmade korraldamisega. Erakätesse sattunud Holdre mõisal aga nii hästi läinud ei ole.  Maja laguneb ning ümbrus võsastub, seega oleks viimane aeg selle kauni ajaloo ja kultuuriväärtusega midagi ette võtta.

Enne suunavõttu tagasi Tartu peale otsustati  korraks ka Lätti põigata. Selleks külastati 1920-te aastate algupäraseid Koorküla piirivalvekordoneid. Reisiseltskonna viibimine naaberriigis sai jäädvustatud meeleoluka ühispildiga. Viimane peatuspunkt enne tagasisõitu oli Tõrva gümnaasiumi juures, kus meie vahva reisijuht Arvo Järvet kogu teekonna kaardi abil kokku võttis ning nii mõndagi põnevat veel pajatas.

Täname selle bussireisi eduka kordamineku eest Arvo Järvetit, kes oli nõus enda vabast ajast meiga oma teadmisi ja põnevaid seiku jagama, ning Geograafia osakonda sõidu finantseerimise eest.

 

Rohkem pilte näeb klõpsates paremal ääres asuvatele ikoonidele 🙂